kodutud ja koopainimesed

Kes veel  ei ole päris täpselt aru saanud, kus me oleme, siis natuke juttu neile. Oleme Providence-is, mis on Rhode Island osariigi pealinn. Rhode Island  on usa väikseim osariik, mille pindala on 15 korda väiksem kui Eesti. Umbes miljoni elanikuga osariik asub kirde usa-s, mida  nimetatakse ka New England-iks (uus inglismaa). New England-i kuuluvad osariigid: Maine, New Hampshire, Vermont , Rhode Island, Massachusetts, ja Connecticut, millest viimased kaks on  ka Rhode Islandi naabriteks. Suurematest linnadest on siin lähedal Boston (u 75km) ja New York (u 300 km). New England nagu ka nimetus ütleb on see ala,  kuhu esimesena saabusid Inglise palverändurid/sisserändajad.

Providence asutati aastal 1636, kui siia saabus mees nimega Roger Williams. Kuigi siinne ala oli nii inglaste, kui hollandlaste poolt endale kuulutatud, siis tegelikud valitsejad siin olid  kohalikud põliselanikud. Roger Williams sai  neilt loa  asutada siis asula. Williams  ise oli väljasaadetud lähedal asuvast kolooniast usulist eriarvamuste tõttu ja lõi siia uue koloonia, kuhu ta ootas igat usku inimesi ja ei põlanud kedagi ära. Seetõttu saabus siia palju põgenike, väljaaetuid jne, kes ei tahtnud nõustuda valitsev religiooniga. Williams lõi siia usa esimese  babtisti kiriku, ja linna asutajana on mõistagi ta kõige tähtsam ajalooline isik.
Üldiselt on kogu uus inglismaa demokraatlike vaadetega ja providenci linn ei ole erand. Kuna siin on pea kümme erinevat kõrgkkooli, millest RISD  ja Brown-i  ülikool on ka üsna tuntud, siis on siin palju noori ajutisi sisserändajaid.  Linnas on palju  erinevaid  rasse segatud, kellest valgeid on u 40% ja ülejäänud siis latiinod, mustad, aasialased jms. Kesklinna kandis  võiks  öelda, et peale valgte torkab silma kõige rohkem aasialaste kogus, kuna neid siinsetes koolides palju õppimas. Kogu osariigis on valgeid u 75%, musti 6% ja 12 % latiinosi jms ja siis ka muid mõistagi.  Peaaegu 90% peab end kristlasteks.

Kliima siin üldiselt ikkagi soojem kui Eestis näiteks kõige külmema kuu(jaanuar) keskmine temperatuur on u -2 kraadi, aga lund sajab siin põhimõtteliselt iga aasta. Kui varem oli siin põhiline tööpakkuja erinev tööstus  (kala, puuvill, ehted ja hõbe) (Rhode Island oli üks esimesi osariike, kes nö  ühines tööstusrevolutsiooniga), siis nüüd on suurim tööpakkuja osariik ise ja talle järgneb tervisehoid. Kraanivesi on siin väidetavalt üks puhtamaid terves ühendriikides.

Käisime laupäeva hommikusööki söömas risdi sööklas. Saab seal muidugi burgerit, friikaid  ja ka vähem koledaid toite. On salatibaar, jätijaam, tuhat erinevt  jooki, taimetoitlaste lett, pizza ahi, aasia kraami ja sooja toidu lett. Hommikuti saab endale  näiteks vahvlit (siukest paksu) küpsetada.
Me sõime wrappi ja šokolaadi piima. Ise saad wrapi kokku laduda niiet me ladusime ikka ohralt head kraami- kastmeid, hummust, sinke, juuste. Rohelisest kraamist oli paar viilu tomatit ka. Wrapp maksab 3,5 dollart, mis arvestades singi ja  juustu hinda poes on odavam kui isetehes. Lisaks oli Madis peale 1,5 wrappi söömist ennast  seaks söönd ja sel päeval enam midagi muud ei söönud. Nüüd on kell 12 läbi ja uus päev niiet köögis  valmivad friikad lähevad pühapäevasse juba.

madis käis üksi kuskil päikest vahtimas

päike loobub

risdi söökla terass

sööklas

luigud

madis on meil moks dali

orru

orru orru

siukse koopainimesega ma siis elangi

Andral oli reedel kokkusaamine oma luule õppejõuga. Mitte, et tal üksi vaid kõik õpilased pidid määrama kokkusaamise aja, aga reede oli Annu kord. Õppejõud on iirlanna, kes kolis ühendriikidesse 90nendatel. Tore naisterahvas, kes ilmselt iga kord kui Andra luuletusi kodus analüüsib hoiab kodus pead kinni ja oigab. FS ja Roostet sundis Andra teda ka lugema, või noh, ise ta tahtis teada eesti kaasaegsest luulest... Ma arvan, et teda turistina Maarjamaa pinnale oodata ei ole. Ise ta kommenteeris tekkinud muljet järgnevalt: eestis elavad ainult alkohoolikud, on külm ja märg, depresiivne ja eestlastel on väga kõrge enesekriitika lävi ning nad on ülmimalt otsekohesed. 

Olgu muidu kuidas on  aga otsekohesusega tabas ta küll Andra komistuskivi otsa. Ilmselt on Andral siin väga ebaviisaka inimese kuulsus. Näiteks, kui Annu pidi grupitööna koostama kysimusi siis: mida te arvate kunstnikust, kellel ei ole interneti kodulehte?  see on hirmus ebaviisakas küsimus. See parandati järenvaks: kuidas teile tundub, kas see teeb üliõpilase materiaali otsingud keerulisemaks, kui kunstnik ei ole soovinud panna endast infot internetti?.

Ma küll vaidleks, et see ei ole küsimus vaid retoorilne heietus aga see selleks.

Igatahes rääkida tahtsin ma hoopis sellest, et luule õppejõud oli huvitatud, sellest, et kas ma koju minna ka tahan? Eks ta ise on ju sisserännanu ja noh kes siin ikka kohalik on või ei ole on raskesti defineeritav. Küsimus tekitas minus igastahes hämmingut.

Samamoodi tabas mind hämming, kui luuletunnis ütles, üks ameeriklane, et tal ei ole maad mille kohta, ta saaks õelda, et see on tema oma.  Teised u 8 ameeriklast noogutasid kaasa. Hallo! Millest te räägite!? Mina ei käi 24 veebruaril sini-mustas-valges ringi, ei ulu keset linna kui presidendiks saab minu lemmik ja ei osta ainult eesti tooteid AGA minul on küll maa mille kohta ma saan ütelda, et see on minu oma. Koos oma alkohoolikute, külma, märja ja depresiivsusega.

Kuigi New Englandi osa on USA kõige nõ ajaloolisem osa, siis see kui „juurteta“ nad siin on on üllatav.

Aga oi kuidas nad neid juuri tahavad. Igal maja, mis on rohkem kui sada aastat tagasi ehitatud, kaunistatakse vastavat infot kandva sildiga. RISDi on juba ajalooga ülikool ta asutati ju 1877. Seda 1877 kirjutavad nad suurelt ja punaselt (tõe uvides olgu mainitud et mustalt tegelikult) igale poole, et isegi on meelde jäänud.

Niiet olege õnnelikud, et juba pulli külas pidid inimesed seda kehva suusailma aasta läbi kannatama, vähemalt ei pea te seepärast nyyd oma maju markeriga aastaarve täis kirjutama.

Proosit.

ps sellele kes ei uskunud et siin jakusid on. Sõitis Andra la-la-laa õhtul koolist rattaga koju kui põmaki oli tee peal peter the rabbit. Suur tagaajamine läbi pargi lõppes sellega, et kallis jänku kas a) peitis ennast ausamba taha või b) sai seal infarkti. Ei tahtnud kontrollida ja sambakarnevali teha.

Load ja silmad

Suuremaid  uudiseid pole olnud, sellest ka postituste põud.
Nädalavahetus sai Madis  jälle uue huvitava kogemuse osaliseks. Natuke peale kella 11 tuli Andral suur rämpstoiduisu peale ja mis siis ikka jäi Madisel üle, kui oma uued rattatuled rattale külge ajada ja minna sõita need mõned miilid maha mcdonaldsisse. Ärge saage valesti aru, see et me siin palju rämpstoidukohtadest kirjutame, ei tähenda, et meie kõik söögikorrad toimuvad seal. Pigem vastupidi, et kord maksimum kaks  nädalas käime väljas söömas. Igatahes, kohale jõudes, vaat  kus lops, mäc on kinni. Ainult drive thru on lahti ja seal kuskil 5-6 autot rivis. Mis seal ikka, hüppas Madisiki järjekorda oma rattaga. Tartus ju varemgi käidud drive thrus nii jalgsi, rulluiskudega, ratta ja millega veel. Tartus öösiti üle poolt klientide on  jalgsi. Annab  raadioteel oma tellimuse sisse ja ootab. Jõuab esimese aknani, kus raha makstakse ja vaat kus lops: me ei saa teid teenindada. Miks? Ohutus kaalutlustel. Päriselt või? Jah, teid me ei teeninda. See on ju lihtsalt loll, aga noh mis seal ikka sa oled ainult teenindaja sina ju reegleid ei tee.

Igatahes. Selle peale kõlab taga  asuvast autost küsimus: kas nad ei teeninda sind? hüppa sisse! ... Madis ei saanud ju Andrat nälga jätta ja eks siis ratas lendas tee  kõrvale nagu ühel Kihnu kohalikul naabrimehe põõsasse.  Autos sees istusid ees must mees ja must  naine. Taga oli kaks laste tooli, milles keskmises istus ka väike must laps. Ruumi oli autos vähe ja teenindaja veel mainis, et Madis autos püsiks seni, kuni toidu kätte saame. Igatahes sai kaks tellimust (Madise ja nende) autost makstud ja peale kerget small talki sai ka toit kätte saadud. Suure tänamise saatel  lahkus Madis autost ja asus koduteele. Kogu see aeg (u 5 min) mil Madis istus autos, jõllitas teda väike must poiss, kes istus ta kõrval. Jõllitas ta üsnagi sarnaselt nagu järgnevas videos jõllitab üks imetaja kaamerat.

 

Vahepeal umbes 10 sentimeetri kauguselt, vahepeal natuke lähemalt, vahepeal kaugemalt.

Kojusõit ja burgeri õgimine.

Teine päev, kui Madis ja Andra jalutasid poest tagasi, siis neile pidas üks kodutu/kerjaja peaaegu monoloogi. See kõlas umbes nii: Kuulge. Vabandust et ma teid tülitan, ma tegelikult näen juba ära, et te ei suitseta, aga igaksjuhuks küsin ikkagi, et ega teil suitsu ei ole.  Madis ja Andra: ei ole. Kodutu/kerjaja: jah seda ma arvasingi. Vabandust et segasin, ma ei arvanudki et teil tegelikult on, kuna te ei tundu üldse sellised kes teeksid suitsu. 

Ei mäleta kas oleme siin mainunud, aga üks pakk suitsu maksab siin üle $7.

Siinsetel inimestel(kerjajatel) on komme kerjata nende kurvide peal, kus on kiirtee mahasõit ja see mahasõidu tee ühineb tavalise teega ning mõnikord ka teistel ristmikutel. Käes on neil papi peale kirjutatud jutuke/lauseke ja niimoodi nad seisavad pikalt  pikalt. Ei ole meie veel näinud,et neile midagi on  antud. 

Kui üks päev tuli juba  lumi maha, siis u kolm päeva hiljem oli õues u 20 kraadi jälle ja praegu liigub seal 10-20 vahel ööpäeva  jooksul. Ühesõnaga väga segane. 

Suure rattagasõitmise käigus leidis Madis ükspäev ka rahakoti ja kuna facebookis omanikuga ühenduse võtmine ebaõnnestus, siis otsustas ta selle ise tagasi viia. Sel hetkel muidugi polnud kedagi kodus, aga kuna aadress oli u 15 km meie kodukesest, arvas Madis, et tagasi ta sinna  küll ei viitsi ronida ja peale lühikest vestlust naabritega(kes askeldasid õues) sai selgeks tehtud, et rahakoti omanik elab küll seal ja see ka nende kätte jäetud. Omanik  oli 16 aastane gümnaasiumiõpilane ja rahakotis oli juhiluba, õpilaspiletid( viimase 4 aasta omad) ja $3. Omanik sai ilmselt need kõik tagasi. Huvitav fakt: juhiloa peal on neil kirjas näiteks aadress, vanus kui ka pikkus, kaal  ja silmavärv.Ära on ka märgitud, mis kuupäevani on juhiloa omanik alla 21 aastane. Samuti nagu juba vanusest võite arvata, võivad siin 16 aastased  juba sõita. Alkoholi saavad osta alles 21 aastased.

Veel leidis Madis ühe ilma akuta telefoni, aga kuna see eriti uhke ei ole, ega ka akut pole, ei ole sellega ilmselt midagi peale hakata.

Andra tehtud klaas

peetrike

Õnnitlused Andra õele!

tuli,vesi ja higi

Esmaspäeval käisime  uut söögikohta proovimas. Fire & Ice oli koha nimi ja asub  meil siin kohaliku kaubamaja hoones. Koht  on suur ja mahutab paarsada inimest. Eriline on selle koha puhul see, et tegu on mongoolia grilli stiilis söögikohaga. Ei, ei käinud mongoolia toitu söömas vaid koha ülesehitus on selline: Palju erinevaid sööke toorel ja külmal kujul buffe stiilis, mida sa siis korjad oma kaussi/kaussidesse nii palju kui hing ihkab ja seda kõike mida hing ihkab ning lõpuks kui kõik meeldiv leitud, lähed kokkade juurde.Kokad tegutsevad  mitmekesi ühe hiigelsuure panni/aluse/vms ümber ning  kõigi toit on seal korraga peal. Seal praetakse su toit ära ja pannakse taldrikule. Siis lähed oma laua taha ja sööd. Kui otsa saab võid minna teisele tiirule. Üldiselt ei ole kõige mõnusam seal kõval passida 15 minti kui su sööki praetakse, aga teistsugune elamus ikka. Mõistagi  oli ka olemas salatibaar ja mõned supid, erinevad kastmed ja lisatasu eest jäätisebaar. Mis niuke lõbu maksab? Üldiselt on tavahind 16.99 inimese kohta õhtusöök (lõuna on odavam), aga esmaspäeviti on seal college night, ehk üliõpilased saavad seda kõike nautida 9,99 eest. Kooliaasta algul toimunud  block party-lt saime me ka ühe kupongi sealsele tasuta einele (andra sai kuna ta on osav). u 2.50 eest sai ka karastusjoogi, mida jooksvalt koguaeg täideti, ehk 2.50 eest nii palju koolat kui juua jaksad. Seega saime me seal natuke rohkem kui 13 taalaga söönuks(maks tuli ka juurde). Eks rahvast oli üsna palju ja seetõttu läks ka kauem aega seal ehk ühe portsu kättesaamiseks kulus meil u 20-25 minutit. Muidugi peale esimest portsu olid kõhukesed juba üsna täis, aga osa kraami oli veel ju maitsmata. Lõpuks sõime seal salatit, pastat, rohelist kraami, kolme erineva lihaga burgerit millel ka erinevad juustud, erinevaid pastasi, sealiha, kanafileed, kana tiibu, ribi, lehma liha, kolme erinevat kala, kalmaari, merikarpe ja pagan veel teab mida. Mõni asi, näiteks ribi, ei tundunud kõige värskem, ja siis seda eriti palju ei õginud. Ometi jäid mõlemal meil kõhud korda ja kõik oli ok. Allergikutel, ega taimetoitlastel ei ole mõtet sellisesse kohta väga oma jalga tõsta, sest kõik kraam praetakse ju ühe aluse peal ja eks kokad seal näiteks vahest loobivad üksteist toiduga ja üldse on kõik lähestiku koos, seega näiteks sai Madis mõlema taldrikutäiega mõne tüki seda kraami, mida ta ise valinud polnud. Meid see ei  heidutanud.

Madis käib juba  kolmandat nädalat jõusaalis kohalikus. Peaaegu iga päev käinud nüüdseks seal midagi tegemas. Maksab ta selle eest nö proovikuu hinda ehk 30 päeva eest $30. Saal on suur, uhke ja ilmselgelt naistele suunatud. Kui sisenedes kuuldi, et on soov ühineda, siis kutsuti tagantpoolt kohe spetsiaalne inimene, kes tegelebki värbamise ja uute klientidega. Alustuseks mõistagi tehti tuvustav tiir ümber saali ja kõikide ruumide, mida kasutada saab ja räägiti muud juttu. Siis istuti maha, et arutada täpsemalt, millist plaani soovib ja ka mainiti ära kohe paremad pakkumised ja soodukad. Sama härra on ka korra hiljem Madisele  rääkinud uuemaid sooduspakkumisi, aga selle peale ütles Madis, et ta nüüd sai teada, et ta ei jää siia linna väga kauaks, ning seega pole mõtet liituda. Muidu on hinnaks umbes kolm tilka verd ja esmasündinu + igakuisete maksetena mõne kinnistu hüpoteek. (ehk siis u $50 liitumine + sama palju iga kuu). Mõistagi saab ka seal eratrenne teha treeneriga (u 60-70$ ühe trenni eest ) ning tegelikult need on seal üsna popid. Igal hetkel on vähemalt  mõni  treener saalis, kellelt võib niisama nõu küsida ja iga päris liituja saab kohtumise  treeneriga, et panna paika eesmärgid, soovid, hetkeseis ja mingi algeline kava vist kah.
Saalis on neli rida kardiomasinaid, ehk u 20 jooksulinti, steppereid, kaks päris liikuvat treppi, paar uisutamisaparaati, kaks sõudeergomeetrit (mida kasutab Madis vist rohkem kui enamus teisi kasutajaid kokku(ja ta ei kasuta neid väga palju)). Lisaks sellele on nö  vabaraskuste ala, kus on igas mõõdus hantlid, mõned  rinnaltsurumis pingid jms, Kükistend, Smithi masin,sellele laadne masin ja sangpommid. Siis on mõistagi ka palju erinevaid masinaid. Lisaks sellele ka veel rattaspinningu ruum ja rühmatreeningute ruum. Rühmatreeninguid keset päeva pole (need hommikul ja õhtul) mis tähendab, et Madis saab seal poksikoti üles panna ja seda peksta. Lisaks kõigele pakutakse ka sauna (mis natuke jahedavõitu on, aga selle eest hiigelsuur). Nii saunas kui ka riietusruumis on inimesed vägagi häbelikud ja käituvad üsnagi nagu teismelised ennast piinlikult varjates. Näiteks paljud vahetavad pükse nagu rannas ilma riietuskabiinita, ehk nii et rätik on ümber. See muidugi pole raudreegel aga mitmete puhul siin ikkagi tõde. Riietusruumi kapid käivad lukku tabalukuga (neid vist saab sealt ka laenata, aga enamasti on  kõigil oma isiklik nagu ka Madisel).  Pakutakse ka rätikuid kõigile kasutada kahes mõõdus, millega masinaid pühkida kuivaks  peale kasutust ja ka ilmselt enda kuivatamiseks. Suuremad ei ole piisavalt suured, et mehele ümber läheksid, seega suuri kuivatusomadusi nad mõistagi ei oma. Madisel on oma rätik kaasas. Pakutakse ka lastehoidu. See kõik on mõistagi hinna sees.Enamus külastajaid tulevad autoga parklasse ja juba valmisriietatult astuvad sisse ning peale trenni sama teedpidi otse tagasi, seega riietusruume ei näegi.  Mehi naisi on saalis umbes pooleks. Eraldi ala on venitamise jaoks.Üldiselt ajab asja ära küll see koht

Täna tuli ka esimene lumi maha

See pole  lumi. See on üllatus kausis

Obama ja Romney

Usas on valimised. Siin ei valita ainult presidenti vaid ka palju muud. Keda huvitab, siis siin on natuke teksti, kuidas see siinmail käib.

Presidendi valimised ei ole otsesed valimised  vaid valitakse omale hääleesindajad, ehk rahvas valib omale presidendivalijad. Pea iga presidendivalja lubab hääletada kindla presidendikandidaadi poolt. Nemad valivad ametlikult presidendi alles 17 detsembril. Üldiselt valivad presidendivalijad selle kandidaadi, kelle poolt nad on lubanud valida ning üksikutel juhtudel võivad nad natuke trikke teha ja valida kedagi teist. Seetõttu, kuigi ametlikult ei valita täna presidenti, siis võib tulemustes siiski kindel olla.
Presidendivalijaid on kokku 538 ja nendest vähemalt 270-e hääle peab uus president saama, et ta saaks valituks. Samad  inimesed valivad ka asepresidendi.
Igas osariigis on sama palju presidendivalijaid, kui nende osariigis on kongressis senaatoreid ja esindajaid, seega see arv on muutuv igal valimisel. Osariigi siseselt on tegu Võitja-võtab-kõik süsteemiga. Ehk võitja pool saab kõik osariigi hääled omale.Kaotajate hääled lähevad seal nö raisku. Seega ei ole suurt mõtet võistelda sellistes osariikides, kus on üks kanditaat kindlalt võitmas vaid tegelikult otsustavad valimistulemused sellised osariigid, kus võib minna tulemus mõlemasse suunda. Presidendi kandidaate on nagu alati mitmeid aga reaalses konkurentsis on ikkagi ainult demokraatide ja vabariiklaste kandidaadid.

Peale presidendi valitakse veel kongressi liikmed, ehk 1/3 senaatoreid valitkase, ja kogu alamkoda, ehk esindajatekoda valitakse.  See aasta valitakse ka 11 osariigi kubernerid.

Lisaks kõigele eelnevale on paljudes osariikides, osariigi siseseid asju hääletada näiteks Maine osariigis hääletati samasooliste abielude poolt, kui Washingtonis hääletati nende vastu. South Dakotas hääletati müügi maksu tõusu poolt ja  Missouris hääletati tubaka maksu vastu. Taolisi asju hääletati veel mitmetes osariikides ja igatsugu erinevatel teemadel. Rhode islandil on hääletusel näiteks 7küsimust millest kaks on hasartmängude lubamise kohta ning ülejäänud võlakoormuse tõstmise  kohta, et parandada  kolledži hoonet, loodust, joogivee hooneid jne jne. Mõistagi on küsimused konkreetsemalt kirjas.
Kokkuvõtteks on igal hääletajal ikka üsna palju hääletada korraga.

Kuna Rhode Islandi ei olnud kahtlustki, et võidab siin Obama, siis siinkandis ei olnud ka mingit erilist poliitreklaami, ega kampaaniaid. Muidu vast oleksime neid ikka kohanud. Üldiselt midagi teistmoodi ei olnud valimispäeval ja me ei suutnud isegi  tuvastada mõnda kohta, kus hääletamine toimub. Nii Andra , kui ka Madis märkasid aga, et millegipärast on üsna vähe rahvast liikvel tänavatel ja ka jõusaal oli tavalisest tühjem. Ehk oli see tänu valimistele.

Lõpetuseks pilt kõrvitsakoogist, mis Madist ajas natuke iiveldama, mida oli ka oodata, teades tema arvamust kõrvitsast, kui mitte kööki kuuluvast esemest. Andrale aga tundus kõlbavat teine küll.

Sellal, kui postitust  kirjutati selgus ka see,  et Obama on taaskord valitud juhtima siinset riiki.

Õnnitlused

Palju õnne Andra issile!

Halloween ja rattapiin

Halloween.
Kolmapäeval oli halloween. Kohalikud muidugi tihtilugu nimetavad seda halloweek (hallonädal), kuna teema pidusid toimub terve nädal. Eelmine laupäev kohtasime mitmeid kostüümiga inimesi ja mitmed peod toimusid siis. Põhiline trall oli aga kolmapäeval. Sandy oli möödas ja ilm jälle ilus sügisene. Halloweeni raporteerimiseks on muidugi meie asukoht natuke kehvavõitu, sest olgem ausad, kesklinnas väga palju ei toimunud. Muidugi oli näha kostüümides inimesi (üliõpilasi), aga ei midagi metsikut. Kuulduste järgi oli äärelinnades ja muidu rahulikemates rajoonides olnud hullumaja maskeeritud lastest. Kesklinnas trick or treat-ijaid me ei kohanud.
Andrale jutustas kaasluulur neljapäeva hommikuses luule tunnis, et tema elab äärelinnas ühe pagi servas ja seal oli metsikus koguses lapsi ja vanemaid. Väiksemad lapsed istusid  isside kukil ja "käisid" nii ukselt uksele, suuremad jooksid omapäi (vanemad kaugemalt jälgimas). Kogu  see jant toimub muidugi valgel ajal, peale viite on lapsed juba kodus. Sellist asja nagu na estland, et lapsed pimedal ajal marti jooksevad siin ei ole. No eks neil on selle valgusega ka natukene parem  lugu ka, jätkub teist kauem kui kella 15 päeval.

Koolis toimus Halloweeni ajal üritus hot nights ja sinna olid ka kutsutud esimese aasta õpilased. Mäletatavasti siin õpitakse esimene aasta üldaineid ja siis peab valima eriala, seega on ala reklaam üsna tähtis esmakursuslastes huvi äratamiseks. Sellest olenevalt pakuti  ka pitsat ja kommi ja juua, tasuta toiduga meelitamine on siin põhi lõks. Ning kes kohal oli ja ennast registreeris, sel oli  eelisjärjekord, et valida  kevadel valikaineid.
Nende meelest on klaasiosakond siin üsnagi pisike oma (baka 8 pluss 12(ilma minuta 11) pluss 2 ja magister 3 pluss 3) 28 õpilasega ja seega nad panevad väga suurt rõhku reklaamile. Nii palju kui mina aru olen saanud, siis gümnaasium lõpetatakse siin 16. aastaselt ja 17. aastaselt on siis see esimene (või noh eesti mõttes nagu 0 aasta) ylikoolis. Nagu ikka igal pool, ei tea ju keegi klaasikunstist midagi kui ta gümnaasiumi lõpetab ja seega on osakonnale see nö null aasta suurepärane võimalus meelitada nuubisid vaatama-tutvuma.
Ning kui juba vanustest rääkida, siis siin on Andra juba vana inimene. Baka-astmes, kellega Andra koos õpib (magistrandid on yldse teises hoones), on ta ilmselt kõige vanem. Ülikooli ja gümnaasiumi vahel siin ringi ei töllerdata, akadeemilise puhkuse mõistet pidin ma ka seletama ja seda ka väga ei võeta. Samas ühes ja samas koolis nii bakalauruse kui magistri kraadi üldiselt ei omandata ning bakat ja magistrit ei tehta ka järjest.

Sinna oli ka palutud juba tulla kostüümidega, aga kostüüme oli seal üsna vähe. Põhimõtteliselt jagati süüa, juua ja siis  klaasikad tegid klaasipuhumise demosid.

puuraidurist kirvemõrvar

Panda

Tasuta söök

Klaasi osakonna juhataja

Töö on raske

Kuum aju

Peale  hot nights´i oli aega kohvikus üks jäätis Andrale sisse sööta ja minna halloweeni peole, kuhu olid klaasikad kutsutud, toimus kahe õpilase juures. Meie üllatuseks olid ka sealsed kostüümid üsna lahjad, kuna me arvasime, et seal võtavad kõik seda väga tõsiselt. Sest kutsel oli rõhutatud kostüüme ja mõni tund ennem saadati veel uus meil, et ärge kostüüme unustage. Muidugi oli vahvaid ideid ka osadel seljas.

Jay-Z ja Beyonce. Kuigi mitmete arust tundus Jay-Z ka olevat Kim Jong Il

Üldiselt on meil siin ikka ilus sügis. Kraad näitab natuke üle 10 kraadi aga päiksega on see täitsa soe. Lehti langeb pidevalt aga tuult eriti pole. Kuna Andral oli tunniplaani muutus ja kesksemestri kiire aeg sai otsa, siis oli aega reedel rattaga sõitmas käia ja uurida lähedal asuvaid parke ja muud sellist.
Reede õhtul puhkasime ja vaatasime eesti keelseid sarju. Kättemaksu kontorit. Õigemini  Madis teatas, et seda lollust tema ei vaata, peitus Andra selja taha ja istus oma läpakas. Ainult mingil salajasel põhjusel, keegi kogu aeg naeris Andra selja taga kui naljakas koht oli sarjas. Ei tea jah.

haigla alal rattaga sõit keelatud

Ratturite elu ka mugavaks tehtud

rong rong rong

Sandy tagajärjed ehk siis vesi tõusis kuskil 3 meetrit

Sirgete torudega mootorratturid on siin keelatud

orru orru orru

peitus

Ja lõpetuseks toidu  eri, ehk kuidas valmistuti Sandy-ks