Saturday, November 17, 2012

kodutud ja koopainimesed



Kes veel  ei ole päris täpselt aru saanud, kus me oleme, siis natuke juttu neile. Oleme Providence-is, mis on Rhode Island osariigi pealinn. Rhode Island  on usa väikseim osariik, mille pindala on 15 korda väiksem kui Eesti. Umbes miljoni elanikuga osariik asub kirde usa-s, mida  nimetatakse ka New England-iks (uus inglismaa). New England-i kuuluvad osariigid: Maine, New Hampshire, Vermont , Rhode Island, Massachusetts, ja Connecticut, millest viimased kaks on  ka Rhode Islandi naabriteks. Suurematest linnadest on siin lähedal Boston (u 75km) ja New York (u 300 km). New England nagu ka nimetus ütleb on see ala,  kuhu esimesena saabusid Inglise palverändurid/sisserändajad.
Providence asutati aastal 1636, kui siia saabus mees nimega Roger Williams. Kuigi siinne ala oli nii inglaste, kui hollandlaste poolt endale kuulutatud, siis tegelikud valitsejad siin olid  kohalikud põliselanikud. Roger Williams sai  neilt loa  asutada siis asula. Williams  ise oli väljasaadetud lähedal asuvast kolooniast usulist eriarvamuste tõttu ja lõi siia uue koloonia, kuhu ta ootas igat usku inimesi ja ei põlanud kedagi ära. Seetõttu saabus siia palju põgenike, väljaaetuid jne, kes ei tahtnud nõustuda valitsev religiooniga. Williams lõi siia usa esimese  babtisti kiriku, ja linna asutajana on mõistagi ta kõige tähtsam ajalooline isik.
Üldiselt on kogu uus inglismaa demokraatlike vaadetega ja providenci linn ei ole erand. Kuna siin on pea kümme erinevat kõrgkkooli, millest RISD  ja Brown-i  ülikool on ka üsna tuntud, siis on siin palju noori ajutisi sisserändajaid.  Linnas on palju  erinevaid  rasse segatud, kellest valgeid on u 40% ja ülejäänud siis latiinod, mustad, aasialased jms. Kesklinna kandis  võiks  öelda, et peale valgte torkab silma kõige rohkem aasialaste kogus, kuna neid siinsetes koolides palju õppimas. Kogu osariigis on valgeid u 75%, musti 6% ja 12 % latiinosi jms ja siis ka muid mõistagi.  Peaaegu 90% peab end kristlasteks.
Kliima siin üldiselt ikkagi soojem kui Eestis näiteks kõige külmema kuu(jaanuar) keskmine temperatuur on u -2 kraadi, aga lund sajab siin põhimõtteliselt iga aasta. Kui varem oli siin põhiline tööpakkuja erinev tööstus  (kala, puuvill, ehted ja hõbe) (Rhode Island oli üks esimesi osariike, kes nö  ühines tööstusrevolutsiooniga), siis nüüd on suurim tööpakkuja osariik ise ja talle järgneb tervisehoid. Kraanivesi on siin väidetavalt üks puhtamaid terves ühendriikides.


Käisime laupäeva hommikusööki söömas risdi sööklas. Saab seal muidugi burgerit, friikaid  ja ka vähem koledaid toite. On salatibaar, jätijaam, tuhat erinevt  jooki, taimetoitlaste lett, pizza ahi, aasia kraami ja sooja toidu lett. Hommikuti saab endale  näiteks vahvlit (siukest paksu) küpsetada.
Me sõime wrappi ja šokolaadi piima. Ise saad wrapi kokku laduda niiet me ladusime ikka ohralt head kraami- kastmeid, hummust, sinke, juuste. Rohelisest kraamist oli paar viilu tomatit ka. Wrapp maksab 3,5 dollart, mis arvestades singi ja  juustu hinda poes on odavam kui isetehes. Lisaks oli Madis peale 1,5 wrappi söömist ennast  seaks söönd ja sel päeval enam midagi muud ei söönud. Nüüd on kell 12 läbi ja uus päev niiet köögis  valmivad friikad lähevad pühapäevasse juba.

madis käis üksi kuskil päikest vahtimas

päike loobub

risdi söökla terass

sööklas



luigud


madis on meil moks dali

orru

orru orru

siukse koopainimesega ma siis elangi


Andral oli reedel kokkusaamine oma luule õppejõuga. Mitte, et tal üksi vaid kõik õpilased pidid määrama kokkusaamise aja, aga reede oli Annu kord. Õppejõud on iirlanna, kes kolis ühendriikidesse 90nendatel. Tore naisterahvas, kes ilmselt iga kord kui Andra luuletusi kodus analüüsib hoiab kodus pead kinni ja oigab. FS ja Roostet sundis Andra teda ka lugema, või noh, ise ta tahtis teada eesti kaasaegsest luulest... Ma arvan, et teda turistina Maarjamaa pinnale oodata ei ole. Ise ta kommenteeris tekkinud muljet järgnevalt: eestis elavad ainult alkohoolikud, on külm ja märg, depresiivne ja eestlastel on väga kõrge enesekriitika lävi ning nad on ülmimalt otsekohesed. 
Olgu muidu kuidas on  aga otsekohesusega tabas ta küll Andra komistuskivi otsa. Ilmselt on Andral siin väga ebaviisaka inimese kuulsus. Näiteks, kui Annu pidi grupitööna koostama kysimusi siis: mida te arvate kunstnikust, kellel ei ole interneti kodulehte?  see on hirmus ebaviisakas küsimus. See parandati järenvaks: kuidas teile tundub, kas see teeb üliõpilase materiaali otsingud keerulisemaks, kui kunstnik ei ole soovinud panna endast infot internetti?.
Ma küll vaidleks, et see ei ole küsimus vaid retoorilne heietus aga see selleks.
Igatahes rääkida tahtsin ma hoopis sellest, et luule õppejõud oli huvitatud, sellest, et kas ma koju minna ka tahan? Eks ta ise on ju sisserännanu ja noh kes siin ikka kohalik on või ei ole on raskesti defineeritav. Küsimus tekitas minus igastahes hämmingut.
Samamoodi tabas mind hämming, kui luuletunnis ütles, üks ameeriklane, et tal ei ole maad mille kohta, ta saaks õelda, et see on tema oma.  Teised u 8 ameeriklast noogutasid kaasa. Hallo! Millest te räägite!? Mina ei käi 24 veebruaril sini-mustas-valges ringi, ei ulu keset linna kui presidendiks saab minu lemmik ja ei osta ainult eesti tooteid AGA minul on küll maa mille kohta ma saan ütelda, et see on minu oma. Koos oma alkohoolikute, külma, märja ja depresiivsusega.
Kuigi New Englandi osa on USA kõige nõ ajaloolisem osa, siis see kui „juurteta“ nad siin on on üllatav.
Aga oi kuidas nad neid juuri tahavad. Igal maja, mis on rohkem kui sada aastat tagasi ehitatud, kaunistatakse vastavat infot kandva sildiga. RISDi on juba ajalooga ülikool ta asutati ju 1877. Seda 1877 kirjutavad nad suurelt ja punaselt (tõe uvides olgu mainitud et mustalt tegelikult) igale poole, et isegi on meelde jäänud.
Niiet olege õnnelikud, et juba pulli külas pidid inimesed seda kehva suusailma aasta läbi kannatama, vähemalt ei pea te seepärast nyyd oma maju markeriga aastaarve täis kirjutama.
Proosit.

ps sellele kes ei uskunud et siin jakusid on. Sõitis Andra la-la-laa õhtul koolist rattaga koju kui põmaki oli tee peal peter the rabbit. Suur tagaajamine läbi pargi lõppes sellega, et kallis jänku kas a) peitis ennast ausamba taha või b) sai seal infarkti. Ei tahtnud kontrollida ja sambakarnevali teha.

No comments:

Post a Comment