Kes veel ei ole päris
täpselt aru saanud, kus me oleme, siis natuke juttu neile. Oleme Providence-is,
mis on Rhode Island osariigi pealinn. Rhode Island on usa väikseim osariik, mille pindala on 15 korda väiksem kui Eesti. Umbes miljoni elanikuga osariik asub kirde
usa-s, mida nimetatakse ka New England-iks (uus inglismaa). New England-i
kuuluvad osariigid: Maine, New Hampshire, Vermont , Rhode Island, Massachusetts,
ja Connecticut, millest viimased kaks on
ka Rhode Islandi naabriteks. Suurematest linnadest on siin lähedal
Boston (u 75km) ja New York (u 300 km). New England nagu ka nimetus ütleb on see
ala, kuhu esimesena saabusid Inglise
palverändurid/sisserändajad.
Providence asutati aastal 1636, kui siia saabus mees nimega
Roger Williams. Kuigi siinne ala oli nii inglaste, kui hollandlaste poolt
endale kuulutatud, siis tegelikud valitsejad siin olid kohalikud põliselanikud. Roger Williams sai neilt loa
asutada siis asula. Williams ise
oli väljasaadetud lähedal asuvast kolooniast usulist eriarvamuste tõttu ja lõi siia uue koloonia, kuhu ta ootas igat
usku inimesi ja ei põlanud kedagi ära. Seetõttu saabus siia palju põgenike, väljaaetuid
jne, kes ei tahtnud nõustuda valitsev religiooniga. Williams lõi siia usa
esimese babtisti kiriku, ja linna
asutajana on mõistagi ta kõige tähtsam ajalooline isik.
Üldiselt on kogu uus inglismaa demokraatlike vaadetega ja providenci linn ei ole erand. Kuna siin on pea kümme erinevat kõrgkkooli, millest RISD ja Brown-i ülikool on ka üsna tuntud, siis on siin palju noori ajutisi sisserändajaid. Linnas on palju erinevaid rasse segatud, kellest valgeid on u 40% ja ülejäänud siis latiinod, mustad, aasialased jms. Kesklinna kandis võiks öelda, et peale valgte torkab silma kõige rohkem aasialaste kogus, kuna neid siinsetes koolides palju õppimas. Kogu osariigis on valgeid u 75%, musti 6% ja 12 % latiinosi jms ja siis ka muid mõistagi. Peaaegu 90% peab end kristlasteks.
Üldiselt on kogu uus inglismaa demokraatlike vaadetega ja providenci linn ei ole erand. Kuna siin on pea kümme erinevat kõrgkkooli, millest RISD ja Brown-i ülikool on ka üsna tuntud, siis on siin palju noori ajutisi sisserändajaid. Linnas on palju erinevaid rasse segatud, kellest valgeid on u 40% ja ülejäänud siis latiinod, mustad, aasialased jms. Kesklinna kandis võiks öelda, et peale valgte torkab silma kõige rohkem aasialaste kogus, kuna neid siinsetes koolides palju õppimas. Kogu osariigis on valgeid u 75%, musti 6% ja 12 % latiinosi jms ja siis ka muid mõistagi. Peaaegu 90% peab end kristlasteks.
Kliima siin üldiselt ikkagi soojem kui Eestis näiteks kõige
külmema kuu(jaanuar) keskmine temperatuur on u -2 kraadi, aga lund sajab siin
põhimõtteliselt iga aasta. Kui varem oli siin põhiline tööpakkuja erinev
tööstus (kala, puuvill, ehted ja
hõbe) (Rhode Island oli üks esimesi osariike, kes nö ühines tööstusrevolutsiooniga), siis nüüd on
suurim tööpakkuja osariik ise ja talle järgneb tervisehoid. Kraanivesi on siin väidetavalt
üks puhtamaid terves ühendriikides.
Käisime laupäeva hommikusööki söömas risdi sööklas. Saab seal muidugi burgerit, friikaid ja ka vähem koledaid toite. On salatibaar, jätijaam, tuhat erinevt jooki, taimetoitlaste lett, pizza ahi, aasia kraami ja sooja toidu lett. Hommikuti saab endale näiteks vahvlit (siukest paksu) küpsetada.
Me sõime wrappi ja šokolaadi piima. Ise saad wrapi kokku laduda niiet me ladusime ikka ohralt head kraami- kastmeid, hummust, sinke, juuste. Rohelisest kraamist oli paar viilu tomatit ka. Wrapp maksab 3,5 dollart, mis arvestades singi ja juustu hinda poes on odavam kui isetehes. Lisaks oli Madis peale 1,5 wrappi söömist ennast seaks söönd ja sel päeval enam midagi muud ei söönud. Nüüd on kell 12 läbi ja uus päev niiet köögis valmivad friikad lähevad pühapäevasse juba.
![]() |
madis käis üksi kuskil päikest vahtimas |
![]() |
päike loobub |
![]() |
risdi söökla terass |
![]() |
sööklas |
luigud |
madis on meil moks dali |
orru |
orru orru |
siukse koopainimesega ma siis elangi |
Andral oli reedel kokkusaamine oma luule õppejõuga. Mitte,
et tal üksi vaid kõik õpilased pidid määrama kokkusaamise aja, aga reede oli
Annu kord. Õppejõud on iirlanna, kes kolis ühendriikidesse 90nendatel. Tore
naisterahvas, kes ilmselt iga kord kui Andra luuletusi kodus analüüsib hoiab
kodus pead kinni ja oigab. FS ja Roostet sundis Andra teda ka lugema, või noh,
ise ta tahtis teada eesti kaasaegsest luulest... Ma arvan, et teda turistina
Maarjamaa pinnale oodata ei ole. Ise ta kommenteeris tekkinud muljet järgnevalt:
eestis elavad ainult alkohoolikud, on külm ja märg, depresiivne ja eestlastel
on väga kõrge enesekriitika lävi ning nad on ülmimalt otsekohesed.
Olgu muidu kuidas on
aga otsekohesusega tabas ta küll Andra komistuskivi otsa. Ilmselt on
Andral siin väga ebaviisaka inimese kuulsus. Näiteks, kui Annu pidi grupitööna koostama
kysimusi siis: mida te arvate kunstnikust, kellel ei ole interneti
kodulehte? see on hirmus ebaviisakas
küsimus. See parandati järenvaks: kuidas teile tundub, kas see teeb üliõpilase
materiaali otsingud keerulisemaks, kui kunstnik ei ole soovinud panna endast
infot internetti?.
Ma küll vaidleks, et see ei ole küsimus vaid retoorilne
heietus aga see selleks.
Igatahes rääkida tahtsin ma hoopis sellest, et luule
õppejõud oli huvitatud, sellest, et kas ma koju minna ka tahan? Eks ta ise on
ju sisserännanu ja noh kes siin ikka kohalik on või ei ole on raskesti
defineeritav. Küsimus tekitas minus igastahes hämmingut.
Samamoodi tabas mind hämming, kui luuletunnis ütles, üks
ameeriklane, et tal ei ole maad mille kohta, ta saaks õelda, et see on tema
oma. Teised u 8 ameeriklast noogutasid
kaasa. Hallo! Millest te räägite!? Mina ei käi 24 veebruaril sini-mustas-valges
ringi, ei ulu keset linna kui presidendiks saab minu lemmik ja ei osta ainult
eesti tooteid AGA minul on küll maa mille kohta ma saan ütelda, et see on minu
oma. Koos oma alkohoolikute, külma, märja ja depresiivsusega.
Kuigi New Englandi osa on USA kõige nõ ajaloolisem osa, siis
see kui „juurteta“ nad siin on on üllatav.
Aga oi kuidas nad neid juuri tahavad. Igal maja, mis on
rohkem kui sada aastat tagasi ehitatud, kaunistatakse vastavat infot kandva
sildiga. RISDi on juba ajalooga ülikool ta asutati ju 1877. Seda 1877
kirjutavad nad suurelt ja punaselt (tõe uvides olgu mainitud et mustalt
tegelikult) igale poole, et isegi on meelde jäänud.
Niiet olege õnnelikud, et juba pulli külas pidid inimesed
seda kehva suusailma aasta läbi kannatama, vähemalt ei pea te seepärast nyyd
oma maju markeriga aastaarve täis kirjutama.
Proosit.
ps sellele kes ei uskunud et siin jakusid on. Sõitis Andra la-la-laa õhtul koolist rattaga koju kui põmaki oli tee peal peter the rabbit. Suur tagaajamine läbi pargi lõppes sellega, et kallis jänku kas a) peitis ennast ausamba taha või b) sai seal infarkti. Ei tahtnud kontrollida ja sambakarnevali teha.
No comments:
Post a Comment