järg ja kord

NB! Loe eelmist postitust esimesena. Kirjutamis- ja lugemisvaeva lihtsustamiseks poolitasime pikema sissekande. Kui ei taha sellist järjekorda, siis loe kuidas tahad, ega meie ei saa keelata või käskida.

Käisime läbi ka MoMa-st ehk Museum of modern art. Kuna seekord teadsime, et reedel saab tasuta sisse ja rahvast on palju, olime tund aega varem platsis. Kui tasuta pileteid pidi saama alates kella neljast õhtul, siis reaalset hakkas see toimuma õnneks lausa kümme minutit varem. Tund aega varem kohale jõudes oli u 100 inimest ikkagi meist eespool, aga kui hakkas järjekord liikuma läks see kiiresti. Kunsti oli seal kõiksugust isegi autoritelt keda madis teadis. Kõige tuntumad olid vast Munch-i karje ja Monet Waterlilies ja van Gogh starry night (või nii madis arvab, sest Munch ja van Gogh olid ümberpiiratud masside poolt ja Moneti toas andra lalises).  Muud tuntut ja vähem tuntud kraami oli seal muidugi ka tohutult, nii paremat kraami kui ka kehvemat kraami. Mõistagi kuna tasuta sai sisse, siis oli seal ka palju rahvast ja sealhulgas ka palju tohme. Madis ja Andra nõustusid, et nende inimesete mass, kes kogunevad sajakesi Karje ette, et siis tumedas toas tehe sellest üle inimeste peade telefoniga/tahvelarvutiga pilti, on ületanud igasuguse kriitilise piiri ja selline tegevus tuleks ära keelata. Selle asemel, et ise asja vaadata ja lasta seda ka teistel teha, kogunetakse kokku, nii et ise ei nähta pilti, ja ainuke mälestus, mis jääb on viltune, kehvalt valgustatud fotika pilt  võõraste juustega, millest parema saaks kolme sõna google-sse sisse trükkides. Madis vihkab neid inimesi. Üsna kindlalt toimub seal sama jama ka nendel päevadel, kui tasuta sisse ei pääse. Kuigi ka ise tegime mõne pildi muuseumi sees, siis nõustusime, et selle peaks ära keelama, kuna enamasti ei saada hakkama selle keerulise tööga ilma, et teisi inimesi hakataks segama.  Samuti tihtilugu ollakse pildistamisega nii töös, et omal jääb kogemus saamata ning enamasti jäävad need pildid kõigil arvutisse ootama kõvaketta ülesütlemist. Ja isegi vahvasse blogisse need enamasti ei jõua (teistel).

Pilt on tehtud toa nurgast, ilma kellegile ette jäämata ja kedagi takistamata, eesmärgiga tabada olukorda, mitte pilti kuulsast maalist, mis antud kohal oleks võimatu ja mõtetu.

Mõusad väiksed merenärilised (keda me koju ei vedanud)

Mänguväljakul on täiskasvanutel viibimine keelatud, kui nad ei ole seal just koos lapse/lastega. Jobud, Madise sugustel kõik mängurõõmu ära võtnud.

Tegelikult on see suur ja roheline dinosaurus.Postamendi peal, mitte ees.

Lumememm liikus nii nagu Andra.

Rong see sõitis tsuhh tsuhh tsuhh

Ärge jätke mune kogemata kehvas külmkapis sügavkülma lähedale

Andra ja ta arvamus corn dog-ist. Madise arvamus ühildub sellega

Grand central

Rotid

Kui ei ole ühtegi suurt kaussi, kuhu popcorn panna

Järjekord tasuta uisuväljakule (uisulaenutus 14 taala)

Kui varasemalt on juttu olnud brooklyn-i sillast, siis sai ka külastatud selle sõsarsilda ehk Manhattan Bridge. Nagu ka netist lugedes sai selgeks, on see sild erinevalt brooklyni omast, kole ja lärmakas. Sellegipoolest läksime sinna, kuna lubadus, et vaated on head, pidas paika. Vaadates korraga üle brooklyni silla manhattanit ja vabadussammast, peaaegu ei märkagi.
Lärm oli aga siuke, et ei ole kuulda oma mõtteidki, kuna 5 meetri kauguselt sõidab mööda metroorong. Manhattani poole jõudes maabub see sild otsemaid hiinalinnas.

Lugege silti eelmisel pildil. Ai-ai.

Pühapäeval käisime järjekordses kunstimuuseumis, ehk MoMa PS1-es. Sinna sai tasuta sisse kui on olemas MoMa pilet. See muuseum asus Queensis, seega nüüd oleme kõigis linnaosades käinud. Plaan oli tulla üle silla manhattanile, aga üle 15-20 m/s tuult tundes sai see mõtte maha maetud. Metrooga sõidus oleme ka juba osavamaks saanud, ehk oskame arvestada, kus vagunis on vähem rahvast, kus tasub hüpata ekspressi peale ja ka seda, kuidas saab ümber istuda nii, et jõuad peaaegu ükskõik kuhu välja (ühe maksmisega).
Metroo tegi muidugi Madisele külma ka natuke: Mõlema metroo kaardi peal oli sama palju raha ehk piisavalt ühe sõidu jaoks veel. Andra läks esimesena läbi värava ja peale u kolmandat katset jäi masin Andra kaardiga rahule. Madise kaardist ta esimese läbitõmbamisega otsustas, et on vaja uuest kaarti tõmmata. Teisel katsel aga otsustas ta, et ei ole piisavalt raha peal. Reaalselt on see võimatu, kuna mõlema kaardiga on ühepalju sõidetud ja algusest peale sama palju raha peal. Vahet pole, otse kõrval oli automaat ja seni kuni Andra võre taga ootas, laadis Madis raha juurde.

Käidud sai ka teist korda raamatupoes nimega strand. Seal müüakse mitte ainult uusi raamatuid vaid ka kasutatuid ja muud sorti soodsamaid raamatuid. Pood on suuruselt väikse raamatukogu mõõtudega ja üle kolme meetriste riiulitega ka sortimendi poolest võrdväärne. Mõistagi ostis Andra sealt soodsaid kunstiraamatuid kokku. Ainult kaks tükki, rohkem ei lubatud, sest yks raamat kaalus kuskil 3 kilo ja kilod on meil arvel. Ela nagu kaalujälgija.

Andra on siin linnas kahel korral arvanud, et kuule kolime ikka siia, pole siin nii ülerahvastatud midagi. Esimene kord kui ta astus hiinalinnas asuvasse kunsti tarvete poodi. 5 (pluss kelder) korruseline taevamanna, pungil täistopitud lusti ja lillepidu.
Ning teisel korral raamatupoes. Selles Strandis just.

Raamatupood. Korrus yks ja foto tehtud ruumi keskelt. Korruseid kokku neli.

Kulinaaria huvilistele võib mainida, et uusaastaks suuremat sorti pidusööki planeeritud pole, aga kiiret soojendust ja kõhutäidet saamas käisime papaya dog-is, ehk läbijooksu hotdogi putkas, kust saime 2,75-e eest kaks pitsaviilu ja joogi ning lisaraja eest veel joogitopsitäie friikartuleid juustuga. See on kohalike seas popp, nii et sai ka seda proovitud.
(Tegelikult oli selle koha nimi küll Grey´s Papaya aga poteito-tomato. Papaya Doge on siin linnas kah, aga neis me käinud pole. Umbes viieka eest saab sealt ka kaks maitsvat hot dogi sibula ja hapukapsaga ja papaya joogi ka. Aga Madis on meil pizza-monster. Ennem Gray´s Papayasse minemist mõtlesime, et lähme ilusti laudlinaga ja küünlaga pizza-kohvikusse õhtustama. Aga nagu siin linnas ikka juhtub- oli detsembri kuus pühapäeva õhtul, pizza koha ees, tuule ja tormi käes- järjekord.)

Ps järjekorrad on siin igalpool, kaasaarvatud ka näiteks riietepoodide kassades ja proovikabiinides, popimate kohvipoodide ees väljas ning ka popimate toitlustusasutuste või pagarikodade ees väljas. Kordades hullem, kui suvel Steffanis.