papud ja glasuurikettad

Viimase aja uudiseid.
Andra on enamus aega koolis ja Madis otsib omale viise kuidas ennast lõbustada erinevate tegevustega. Näiteks tunneb ta kindlasti Providenci ümbrust paremini, kui paljud kohalikud. Oleme kuulnud, et on selliseid inimesi, kes tulevad siia  ülikooli ja ei lahku kõikide õppeaastate jooksul kordagi ülikoolilinnakust. Algul tundus see meile väga naljakas, aga kõndides läbi Browni linnaku hakkasime mõikama. Browni ülikooli nö linnak on üsna väike  ala kesklinna kandis, kus on kõrvuti kõik õppehooned, ühiselamud, eramajad, kus elavad õpilased, muu ülikooliga seotu ning ka  terve kaubandustänav. Võib  võrrelda rüütli (Pärnu/Tartu) tänavaga, ehk seal on palju poode, kust saab kõik  eluks vajaliku ja ka tohutult söögikohti, sest kohalikel meeldib ju väljas süüa. Reedel ja laupäeval on seal tänaval õhtul melu nagu suvel pärnus. Seega, kui kõik on elamisele lähedal olemas, mis sul ikka  siis kuskile kaugele koledasse linna otsima minna. 
Seal samas tänaval käis  Madis ükspäev  poes ja ostis omale uued jalanõud. Tegu Vibram fivefingersiga. Sellistel on Madis silma peal hoidnud  juba mõni aasta, aga Eestis selliseid müügil pole näinud ja netis on ka kallis, aga praegu sai hea alega soetatud need lõpuks. Üks päev kantud neid siiani ja ollakse rahul.. Hinnaks $44 taala  u  $80 asemel, mis oli originaalvhind, samas ka sama firma sarnaseid tooteid on ka üle $100 hinnaklassis palju.

Happy feet

Kuna meile kõige lähemas toidupoes (Eastside market) on osad tooted normaalse  hinnaga  (kuigi algul tundus, et kõik on kolm tilka verd), siis oleme  kahekesi seal käinud mõni päev õhtuti. Tee peale aga jääb üks Dunkin Donuts, ehk selline kiirtoidu kett, mis on omale nime teinud donutite (doonits? eesti keeles, vähemalt sellist nimetust oleme Eesis näinud aga doonits on säärane sõna, mis lihtsalt kõlab valesti) müügiga. Kui sealt rohkem kui 10 korda juba mööda käidud, siis võtsid Madis ja Andra julguse kokku ükskord ja vaatasid ka sisse. Olenevalt päevast ja kellajast on seal erinev valik glasuuriga (ja glasuurita) sõõrikuid. Hinnaks kas $0.99 tükk, $4,49  pool tosinat või $6.99 tosina eest.  Sõõrikud on maitsvad, ülimagusad ja tegelikult  väga hea hinnaga. 

Ilm on siin paras müsteerium. Kunagi ei tea mis on  tulemas ja aknast välja vaadates  ei saa midagi aru. Teisipäeval oli päikseline ilm ja u 14-15 kraadi. Kolmapäeval sama soe ja vihm. Reedel tundus õues üsna külm ilm ja naaber (keda aknast nägime) läks õue paksu salli ja sulejopega. Kui meie välja jõudsime,  siis peale esimest 100 meetrit oli Andral mantel ja Madisel jakk pealt läinud. Peale järgmist 300 meetrit läks seljast Andral kampsun ja Madisel t-särgi alt spordisärk. Õues kergelt pilvine ja kraadi u 22. Poole päeva peal hakkas vihma sadama, aga ikkagi oli nii soe, et käidi särgi väel ringi. Laupäeval päike paistab ja jälle u 22-23 kraadi. Vahepeal oli u kolmapäeval/neljapäeval öösel alla 10 kraadi ja eelmine nädal oli öökülma hoiatus. Seega kunagi ei oska ette arvata, mis järgmisena saab.
Sügis on täies hoos ja lehti langeb ja tuult on siin ka üsna pidevalt, kuna mere (vms) ääres ikkagi. Sööme siin kõike mida Madis teeb, alates pühapäevastest šokolaadi pannkookidest või koduuustu omletist, kuni kapsahautise, ahjukana koos maltsaga või isetehtud pitsani. Väljas üldiselt söömas ei käi aga vahest ikka on poest midagi head paremat vaja hankida Andra nõudmisel.  Tasuta toit on siin nagu näha üldse hea vahend inimesi liikuma panemiseks. Üliõpilasesindus kutsub õpilasi oma kokkusaamistele/asjade arutamistele/vms sellega, et pakuvad tasuta toitu.

Punktid 2 ja 5 mainivad tasuta toitu

Kohaliku veehoidla kaldale on tehtud väike rannake, mis mõistagi selleks aastaks on oma tegevuse lõpetanud.

Ja muid pilte

Twin river casino new england

Koonga bussijaam

Lehmad

Lõpetuseks ka eritervitustega Triinule üks kokkamine üles võetud ja talletatud fotomällu.

Haki mõned porgandid

Haki üks magus kartul (prooviks ostetud et näha mis leitus see niuke on)

Haki üks sibul (nuta samal ajal  suurest kurbusest)

haki üks paprika

Haki üks tomat

Loobi kõik hiiglesuurde küpsetuskotti

rebesta üks terve kanna juppideks

Maitsesta kõigi kolme maitseainega, mis sul on

Loobi koos maltsaga kotti ja pane kott kinni ja plaadi peale

Tee koti sisse augud

Topi kõik kogu täiega ahju (ca 400 kraadi (F)  juures tunnikeseks kaheks) ja võta välja olenevalt millal Andra koju jõuab

Pese varustus

Serveeri ja söö

PS Andral on koolis kiire aeg, niiet ärge pahandage kui ta meilidele ei vasta ja ebasotsiaalne on. Alates järgmise nädala lõpust peaks natuke paremaks minema ju siis tulevad postitused ja teada anded, mis vahepeal toimunud on.

PSPS Mõned ülestähendused koolist: Kivikäiad on ohtlikud ja ebastabiilsed, need tapavad inimesi ja RISD neid ei kasuta.
Vaskgraveerimis käiad on põmst välja surnud. Need on nii aeglased, et keegi neid ei kasuta.
Mis pagana SKIP, ahjuprogramm peab olema jahtumisega. Ahi ise ei jahtu ju kunagi ära.
Mis pagana 100 kraadi tunnis. Kirjutatakse ju mitu kraadi sa tahad, et oleks ahjus selle aja pärast, mis sulle sobib.
Mis asi see kaoliin veel on?
Klaasist skulptuur või, tead, eksperimenteeri parem videoga.
(nüüd siis Annukene teebki eriala hindamiseks kaks videot, elus pole varem yhtegi teinud, klaasikunsti tudengina pole nagu vajadust tekkinud aga nüüd sunnitakse)

Tuul ja tigud

Tänase kirjatuüki alustuseks pange silmad kinni (noh  päris kinni ei saa panna, sest muidu ei saa edasi lugeda) ja prooivge kujutada ette järgnevat: On sügis. Eesti oktoobri algus, septembri lõpp. Päike on taevas. Hing teab, et ilmselt on tegu aasta ühe viimase ilusa päevaga. Öine vihm on lõppenud hommikupoole ja temast jutustavad ainult üksikud lombid maas. Puhub kerge meretuul, mida  majad/puude vahel ei ole õieti tundagi aga vee lähistel tahaks mantlihõlmad koomale tõmmata ja ninanupsu kraesse peita. Umbes 15  kraadi on varjus, aga kui päike paitab põski on mõnus tunne. Sa liigud kitsal asfalteeritud  metsateel. Asfalt ühineb metsaalusega ühtlaselt ja on selge, et seda rada on tallatud juba aastaid. Keskel kaunistab teda kahekordne kollane pidev joon,  mis kohati on kulunud. Sa liigud oma liiklusvahendiga (auto/jalgratas/mootorratas/jalad vms ise valid) jõudsalt edasi. Nii kaugele igalpool kui näha on, helgivad vastu igat värvi  puulehed. Neid on kollakaid,  punakaid, oranže rohelisi ja kõike vahepealset. Metsaalune on täis kollast langi.  Okste vahelt moodustub maapinnale päikesejänkusi igas suuruses. Ühtäkki on tee ääres tala küljes postkast. Lähemal vaatlusel on märgata kuskil saja meetri kaugusel puude taga pruuni värvi kahekorruselist maja. Maja ees on kõrvitsaid, kui ka mõned kummitus imitatsioonid. Lehti langeb igal pool. Järsku jookseb otse su eest läbi noor oravake, pähkel hambus. Hüppab teine silmadekõrgusele puu otsa ja jääb sinna ootama. Kerge tuuleiil  puhub samal ajal kui ta sulle otsa vaatab. Mis seal ikka, igalühel omad tegevused. Järgmise natuke kergemini nähtava  maja hoovist vaatab lasialt otsa emane berni alpi karjakoer. Tema pea  tõstmise peale tekib ka põõsatagant välja teine, isane, bernikas. Tema suuremast energiakogust tuleb välja laisk haugatus ja mõned sammud samas suumas, kuid jäädes tublilt oma, aiaga mitte piiratud, alale. Metsatukast välja jõudes satud madal künka otsast vaatama suurele lagendikule. Ühelpool on mõned lehmad aias. Söövad  muru, ilma ühegi mureta hingel. Kaugemal paistavad mõned talumajad ja mööda teed jalutab vastu keskealine naine oma koeraga, kes toredalt naeratab ja teretab, kui temast mööduda. Õhk on külm, aga päike lohutab. Kaugelt läheneb 70-date  chevy pikap kes oma põrinaga sõidab mööda  ilma mingeid hädasi tekitamata. Ainuke, mida oskaks veel soovida, on see, et oleks kaasas armas kaaslane ja tagumiku all korralikult ära tehtud hoonda sevenfifty cafe racer. Aas vaheldub alleega, millest ühelepoole jääb koppel ja teisele võsa. Puud katavad  kogu tee ülevalt lastes läbi regulaarselt päikesekiiri...

Mõistagi ei ole võimalik  sealset ilu sõnadesse panna, aga midagi sellist koges Madis täna. Isegi temale meeldis sügis see päev. Tegu meie naaberosariigiga massachussets, kuhu Madis täna sattus oma  u 50km rattatiirul. Sellest ka mõned pildid. Kui vähegi ilm lubab ja  kool lubavad,  on kindel, et sinna vaja Andraga tagasi minna ja ehk ka paremaid pilte saada.

Mõnda teed on sii millegipärast väga lapitud

Täna oli ka õhtupoole Maine osariigis 5,6 palline maavärin, mida oli tunda ka näiteks providencis, nimelt kui Madis Andrat ootas koolist tagasi söök pannil ja  ise pikutades, tundis üks hetk kuidas voodi naljakalt värisema hakkas. See läks üsna kiirelt  üle aga sellist värinat ei olnud Madis kunagi varem tundnud, nii et ta oli kindel et see pidi maavärin olema. Tund aega hiljem sai ta arvamus uudiseid lugedes tõestust. Püsti seistes seda ilmselt eriti tunda ei olnud, näiteks Andra ei tundud midagi.

pizza-monster ja klaasi-ürask

Alustuseks mõistatus: Mis hoone on pildid, ehk  milleks seda hoonet kasutatakse

Täna hommikul (ja meil on siin laupäeva õhta muidu) ärkas Andra äratuskella helina peale 10:40, riietus ja  käivitas arvuti, et jõuda kella 11neks kokkulepitud Skype date`ile (tõlge: kohtamisele).

Samal ajal suundus Madis ennast salgavalt  kööki  Andrale kohvi lahustama, tähtsal missioonil köögis kohtas Madis naabrinnat, kes edastas luureinfo, et kella 12-15 jagatakse RISDi ühiselamu ees tänaval tasuta süüa. (Ta ise ei saanud kahjuks üritusest osavõtta, kuna ta on taimetoitlane.)

Kõne peetud, kohv joodud ja ennast kokku korjatud asusid naksitrallid teele. Valikut ei olnud. Meil elab siin üks Pizza-monster, kes hävitab pizzasid valguskiirusel ja laupäeva hommikuks oli meil planeeritud pizza aga nagu üteldud elab meil Pizza-monster ja külmikus haigutas tühjus. Ükspäev sai lihtsalt kohalikust poest 16 tollise pitsa 6 taala eest ja väikseid pitsasid 1,50-ne eest. Mitte et Madis oleks pitsa järgi hull(või nii ta väidab): ei ta saab hakkama nädalaid ja kuid ilma selleta, aga kui on olemas ja antakse, siis muutub suu nõudvaks ja kõht põhjatuks. Sellegipoolest on tal piisavalt oidu, et ikkagi ka Andra iga kord kõhu täis saaks.

Tulles tagasi tasuta toidu juurde siis kumbki meist ei tea miks seda jagati aga igastahes jagati ja nämmu oli. Saime (monsteri rõõmuks) pizzat (3 erinevat), cookisid (j-u-m-a-l-i-k-u-d), dolmasid, sidruni keeksi, õuna siidrit (alkoholi vaba) ja veel mingeid taigna pallikesi- paremast kraamist jäime ilmselt ilma, sest kui me kell 12.50 kohale jõudsime siis olid paljud vaagnad juba tühjad, aga kuna see mis saime oli hää ja nämmu siis see meie rõõmsat tuju ei morjendanud.

Nägime tuttavaid vahetusõpilasi ja ka klaasikaid aga kuna Andra pidi kell 13 koolis olema siis me väga sotsialiseeruda ei saanud.

Mida Andra seal koolis tegi ta ei tea, nagu ei teinudki suurt midagi, aga koju jõudis hiljaaegu st kell 20. Esimesed tunnid viibis Andra klaasipuhumist assisteerides, seega vaatas soojas toas enamasti aknast välja ja kui vaja oli (eriti nagu ei olnud) siis aitas puhujat. Ja olgu mis on, aga sügis on neil siin ilus. Ilm on karge, lehed kollased ja päike paistab. Puškini sügis. Mis sest, et seda ainult läbi akna näeb, ilus on ikka. Siinne sügis on nagu Eesti varakevad, ehk päike paistab ja ilm on ilus ja selge aga õhk on kare.

Nüüd on Andral plaanis veel lugeda ja visandada. Kui jaksu on. Vist. Ehk.

Homme on ausõna äratuskell 9st, ning kui Punase Panda poosist (vt loomaaias tehtud pilte) kuidagigi eluvaimu sisse saab siis lähme vaatame gospeli kiriku üle. Või tavalise. Siin ju inimesed käivad igal jumalama Pühapäeval kirikus. Me otsustasime ühe mõnusa pühapäevase une loovutada, et seda salapärast nähtust uudistada. Ju siis raporteerime kui nähtud on.

Eelmisel nädalal oli Andral ka kooliekskursioon Bostonisse kunstisaa-aali-kunstisaali. Põhimõtteliselt sõitsime tund aega sinna ja tagasi ainult selleks, et näitust vaadata. Josiah McElheny näitus ja muuseumi nimi oli ICA. Pilti Andra muidugi ei teinud. Aga selle eest võite kunstniku töid vaadata siit: http://www.icaboston.org/photo-album/josiah_mcelheny/view-photo?image_id=23893079&auto=t

Ei ole Annu lemmik kunstnik niiet näitus, tsiteerides Liisi, „sa nutad.sa naerad. see muudab sinu elu“ just ei olnud. Muuseum ise oli küll ilus, vaatega merele. Boston muidugi on hirmus nagu New Yorki- autosid ja inimesi on rohkem kui meeldiv ja taevas on mingi kauge asi pilvelõhkuja taga. Totaalne klaustrofoobia tekib. Lihtsalt liiga tihedalt on inimesi.

Pärast muuseumi käisid näljased reisilised veel kohalikus hiinalinnas vietnami söögikohas (ausõna peaks nagu toidu blogi, aga saate aru ameeriklased armastavad süüa!). Seal avastas Andra, et tol korral kui ta koos Triinu ja Madisega Tallinnas F.Hoones käis ja vaene Madis seal märja koera maitselist suppi sai- see ei olnudki õnnetus vaid kokk tegi ilmselt Vietnami pärast suppi. Niiet olge te kõik hoiatatud Vietnami supp võrdub märja koera supp.

Ja nüüd enam selles postituses ausõna toidust juttu ei tule.

......

....

..

Ainuke Andra tehtud pilt Bostonist

Tegu on fitness centeriga, ehk spordisaaliga, ning just see seal sees ka oli...

...sama hoonega ühendatud on hiigelsuure  tablooga ujula.

Sellistega veetakse siinmail  politseihobuseid ring (kaks  pead on  ikka kaks pead).

Alleyway ja kodutu

Meie kodutänav ühele poole

meie kodutänav teisele poole

Lõpetuseks pilt pühendusega ühele presidendile ja ühele tublile Eesti sõudjale

Meie aknast möödus muuseas ükspäev kolumbuse päeva paraad(kohalik tähtis püha, postkontor on kinni aga kool ikka toimub) ja juhuslikult  jäi  see ka video peale (vähemalt väike osa  sellest). Paraad nagu paraad ikka, palju bände ja nii nagu videost näha toimus see  u 20  minutit.

Ärge unustage lisamast arvamusi, kommentaare,  ettepanekuid jne (kui viitsite).

Lineaarne ja põrgulikult kuum

Eelsoojenduseks olgu öeldud, et täna (jutt on reedest) oli meil väljas 24 kraadi sooja. Ilm läks lolliks. Mõni sammus hommikul kooli poole kampsuni ja jakiga, loobus kiirelt ja toppis need kotti, kell 21.30 koju minnes polnud neid ikka veel vaja.

Iroonilisel kombel on ikka sooja ilma puhul puhumise tund. Klassinurgas olev termomeeter näitas 38 kraadi C. Ahjusuu ees oli muidugist soojem. Aga pilt püsis päris hästi ees.

Kurvem lugu oli Andra teisipäevase puhumis kord vol 1 ajal. Nimelt on seal ahjud nii paigutatud, et muhvli mille juures ta pidi töötama, kõrval on kohe liivavalu jaoks kasutatav ahi, mida tavaliselt igapäevaselt ei kasutata. Aga muidugi oli Andra korra ajal plaani kerkinud liivavalu ja seega põrgu kuumus.

Lühidalt yteldes oli Andrakene surutud oma kuumust kiirgava muhvli ja põrguleitsakut kiirgava ahju vahele, ilma ühegi varjupaigata. Pilt päris taskusse ei läinud aga mustaks korda paar ikka. Koju jõudes avastas Andra vannitoa peegel pilti imetledes, et soeng oli läbinud imelise makeoveri. Otsaesised juuksed olid veidi ära kärssand, seega mini tukk on uus moe asi.

Sel samal teisipäeval käis ka Madis RISDis (esmakordselt). Pildistas ja filmis Andra puhumis kord vol 2, ühesõnaga saabus kui liivavalu oli lõppenud ja tuba täitsa jahtunud.

Kuna Madis tegi kolme tunni jooksul oma jutu järgi miljon pilti mis osutusid 14 ebafokuseeritud pildiks ja 13 enam vähem videoks siis saate ainult mõned pildid ja kolm videot.

Kuna on selgunud tõsiasi, et olenemata püüdlustest ei ole lugejad ikka aru saanud, mis kella aegadel Andrakene koolis käib siis saab see kord jälle kiirelt üle käidud. Esmaspäeval on külmtöötlus kella 13-18. Tund koosneb 100 protsenti sellest, et õppejõud teeb demo ehk siis näitab, ette kuidas midagi teha. Külmtöötluse kodutöö võtab tavaliselt kuskil 10 pluss tundi aega ja enamasti tegeleb Andra sellega nädalavahetustel.

Teisipeäval istub Andra umbes 11-16 raamatukogus ja on asjaliku näoga. 16-17 on puhumise kord vol 1. Siis vastavalt vajadusele 3 tundi kas puhkust ja õhtusööki või õhtusööki ja kodutööd. Ning siis 22-1 (jah, öösel) on puhumise kord vol 2.

Kolmapäev 13-19 stuudio tund pluss õhtul kooliasjad (mitte iga nädal ) 19-22.

Neljapäev, oi neljapäevi Andra ei armasta. 9-19 kool, siis õhtusöök ja 22-1(jah jälle öösel) jälle kool.

Reedel 13-18 kool ja tavaliselt alustab Andra siis külmtöötlusega ja saabub koju 21.

Laupäev ja pühapäev on kool nii kuidas jumal (loe: sõltuvaly vajadusest) juhatab.

Sai kiirelt üle korratud nüüd ehk said segaduses lugejad aru.

neljapäeva hommikul teel kooli..

...nägin siin esimest korda udu

Kuidas Andral koolis läheb? Ega ta ise ka ei tea.

Eelneval nädalal oli stuudio tunnis nö hindamine (hindeid ei saa, aga räägitakse). Selleks tuli valmistada kaks tööd nädalaga, üle-eelmisel nädalal oli kavandite arutelu ja siis nädalaga 2 tööd, eelnevalt uuritud-puuritud kunstniku ( mitte klaasikunstniku) ainetel. Kõik sujus hästi aeg oli planeeritud ja siis korraga põmaki lendasid Andra plaanid vastu taevast ja kultuurišokk. Nimelt linnas, kus on elanikke samapalju kui eestis, kus asub klaasiosakonnaga kunstikool Risd ja lisaks on mingi klaasiõpe ka Browni ülikoolis, selles linnas ei müüda SULATUSKLAASI. Lihtsalt ei ole. Netu.

Neil on isegi ju kooli pood, kus müüakse kõiki ime asju, puhumispiipe vali seal mitmete seast, on isegi 6-7 tahvlit vitraažiklaasi aga sulatusklaasi- ei. Ainus võimalus on internetist tellida. Mis Andrat, tema  nädalase tähtaja juures, absoluutselt ei lohutanud.

Peab tunnistama, et kaastudengite seas valitses ka täielik tühimaa seoses sulatusklaasidega. Teise kursuse tudengid ei saanud aru millest Andra räägib, abi sai ta siis magistrantidest, kes said ja teatasid kurva uudise, et ainult tellides saab vajalikku klaasi. Niiet ilmselgelt mõjutab, sulatusklaasi  ainult netist saamine ka kohalikke pärssivalt.

Aga mis seal ikka, tööd pidi ju valmis saama ja seega veetis Andra õhtupooliku aknaklaasi sprey värviga valgeks võõbates. Loll tunne oli küll aga mis teha.

„Hindamisel“ teiste töid vaadates pidi Andra tunnistama, et nad on siin ikka väääga vabad kunstid. Muidu väga heas mõttes aga natuke ka selle sõna halvas mõttes. Mitte, et vabade kunstide juurde peaks kuuluma kehv teostus, aga mingil põhjusel kipub tihti nii olema, et kõige oma suure mõttelennu juures teostus kiputakse unustama. Nii oli ka siin mõne töö teostus liiga ligadi-logadi. Olgugi, et ainult nädalaga pidid asjad valmima, aga mõne asja jaoks peab ikka aega leidma.

Kokkuvõttes oli pilt sellegi poolest hea ja huvitav.

Andra kunstnik oli muide Roni Horn, juhuslikult, loosi teel. Kes ei tea millest jutt siis vihjena võib ytelda, et Horn veedab osa aastast Islandil ja meisterdab ka kunstnikuraamatuid. Peab hakkama lotot mängima.

Lõpetuseks veel loomaaiast

Pähapäeva hommikuti ajab Andra mamma villasokid jalga ja sööb pannkooke