Esimesed tegevused ja esmamuljed.

Alustuseks mõistatus: mis on pildil (vastus postituse lõpupoole)?

Priority nr 1 oli täna leida madrats!  Kust sellist asja leida, noh  meiesugune keskmine eestlane arvaks et mine poodi ja osta. Tuli välja aga, et saab ka lihtsamalt/odavamalt tehes mitte aknapoodlemist  vaid tänavapoodlemist. Nii nagu teles nähtud on siin tõesti  kombeks kolides asjad tänaval jätta või vana madrats kõnniteele visata, et see oleks kõigile võtta. Nõnna otsisimegi u 1.5 h täna hommikul tänavalt madratsit oma  möbleerimata  tuppa. Ca 20 madratsit nähtud aga kõik olid kas pruuni või  kollase plekiga või siis naturaalselt ribadeks. Tough luck nagu nad ütlevad.  Siis teel poodi (ca 4km stop and shop) sattusime aga kullasoonele nimelt saime korraliku madratsi ja tagasi tulles kõndisime mööda veel 2-st sellisest mille oleks kaasa võtnud. Kuna enam  kanda ei viitsind siis sinna nad jäidki. Stop and shopis sai Madis uue suurepärase kaubaketi püsikliendiks  hankides nende kliendikaardi, sest miks maksta asjade eest loomahinda, kui saab  tasuda sandikopikate eest.

 

Tüüpiline erakordselt kehv rotika toa pilt.

 Ok nii hea see kaup ka ei ole ehk tegelikult on enamus toidust suht sama hinnaga nagu eestis. Väike vahe on sellest, et kõik metsikult magus. Kui isegi Andra arvab et asjad on magusad, siis  mõistagi ei ole siin mingit vaidlusmomenti.

 

Magus, magusam ja veel magusam

 

Chickin  and beef

Autosid on neil vist iga inimese kohta mitu ja inimesi liiga  palju sest lähedal olev highway undab nii et ei ole ei ho ea hoobi vahet ei päeval, ei ööl.

Õnneks on siin lähedal ka natuke vett, sest üks põline pärnakas tunneb end koduselt ja mugavalt alles siis, kui vaba vee  lõhn on ninas, mitte nii nagu Tartus, kus inimesed peavad veekogusi pildilt vaatama.

 

Jõgi kus küll ujuda ei soovitata  ega soovita.

Sõidad 24 tundi  võõrasse kohta ja viidad kaks päeva  jahtides korralikku supermarketit.  Olgu kiidetud alahh, et on selver ja  rimi. Olgu konnatiik või mitte aga eesti  kaubanduskett  on ikka üle prahi. Kuigi nyydseks,  oleme jänesenülgimise tulemusena leidnud Stop and Shopi võib elu siingi roosamannana  edasikulgeda. Ja kommi me  söö, sest magus on isegi vesi. Ostsime kohe paki soola ka. Ja elu on lill (või õlu, olenevalt lugeja soost)

Nagu  kirjeldas vend jon et it’s the littlen differences (asi on väikestes erinevustes): üldpildis võib  on elu enamvähem sama nagu eestis, aga igal nurgal on  väikesed erinevused näikes natuke teistmoodi aknad, teistsugused  pistikud ja pinge, teistsugused liiklusmäärgid, teistvärvi inimesed aga siiski  nad on aknad, pistikud, liiklusmärgid  ja inimesed (mõnede kohta seda kindlalt väita ei saa aga ikkagi).

 

The little differences

Algul kirjutatud mõistatuse vastus: Tsenseeritud pilt mõne noormehe alakehast tähistades punaselt seda ala, mis on reaalselt punane peale kümnete kilomeetrite kõndimist vähemalt 25C soojuses ilmas.

 

NY