Kaks paksu Ameerikas: Oravasupp ja muud joogid

Kõrval märkusena ütlen, et mis puutub ajalisse loogikasse siis see hakkab siin long´ama, sest kaks paksu kirjutavad neid sissekandeid nii korda mööda kui ka korraga. Ja üks paks on laisem ka. Siiski sunnitakse.

Eile oli kohtumine teiste vahetusõpilastega. Saime, a´la 18 tükki või nii, kohalikus kõrtsus kokku ja tutvusime. Tänaseks ei mäleta ühtegi nime, mõne maa ja näo ajab veel kuidagi kokku vb. Eks me istusime kyll ka eraldi laudades, oli kaks kaheksast lauda seega kõiki ei peagi mäletama. Eks oli siuke small talk, luila-läila ja kaks tagasihoidlikku eestlast, kes inimesi väga ei armasta.

Aga nimekiri „mis teemat vältida välismaalastega“ saab täiendust. Ei ole kõige parem sotsiaalne jääsulataja hakkata rääkima eesti ajaloost: nimelt vene, rootsi, taani ja saksa okupatsioonist, kui lauas istuvad rootslased, sakslased ja taanlased. Ja ka küüditamine on teema mis võib õrnahingelise uusmeremaalase ahastusse ajada.

Vahemärkusena olgu lisatud, et mõni noormees ostis sealt oma elu kõige kallima õlle. Brooklyn ja mingi sõna veel Pilsner, tyypiline poolkibe pilsner kolme tilga vere eest. Mõni neiu proovis kokteili Silly Rabbit, alkohool unustati ilmselt lisada. Selleks, et Silly olla peaks neid kuradimatosina jooma. Aga äkki on meie põhjamaised organismid karastumad kui kohalikel. Üle laua istunud kohalikud (kuigi sisserännanud) arvasid peale õlle manustamist, et nemad nüüd on betrunken. Hoia ja keela.

Saime ka kutse matkamiseks, kuskil 5 km kaugusel peaks siin metsa kah olema. Ei usu küll hästi. Ma ei ole päris kindel mida nad matkamiseks ka peavad, sest ega inimesed siin nyyd väga ei kõnnni küll. Kui me oma väkese oaasi leidsime kus võiks mere lõhna ninna tõmmata siis puu kummardajate paradiis on veel leidmata. Providenci linn parkide poolest nagu kyll ei hiilga. Ümbrus pidavat. Skeptiline.

Sellegipoolest on kogu linn täis oravaid, mis elavad üksikutel puudel, mis asuvad tänaval ja igat ühte märgates peab üks neiu vajalikuks seisma jääda ja näpuga näidates kiljatada: orav. Seepeale ei jää ka ta paarilisel muud üle kui seisma jääda ja juba sajanda orava kohta mainida, et jah tõepoolest täitsa orav, ning justament see on see kõige ilusam keda nähtud.

kohaliku fauna osa on siin ka täiesti tavalised varblased

Tüüpiline poeskäik jällegi seljataga, google earthi järgi mõõtes on poodi ja tagasi tee pikkus ca 10km. Mõne neiu treenimata jalad seda kõike just suurima lustiga üle pole elanud. Aga liiguvad nad sellegi poolest. Veel. See linn pagana pihta meenutab ju Tartut ka veel. Mäest ülesse mäest alla, ülesse ja alla. Bussiliiklust me ei tunnista. Ebaratsionaalsed aga ikkagi põhimõtetega.

mõned jalad peale käimist

Ja märkus tulevikuks: kui on kavas pikk teekond mõne meesterahva seltsis, siis peab ühe enesest lugupidava naisterahva kotis olema peekoni tükikesed, lihapallid, singiviilud või koerakrõbuskid. Kõik see selleks, et mitte olla sunnitud lükkama tühja kõhuga meesterahvast mõõda sõitva kaubiku alla.

Täna saime ka esimest korda oma uues elamises süüa teha ja mõne nägu lõi täitsa särama kui sai üle pika aja korraliku kana ja muna. Hiljem sai ka kohlik kaubanduskeskus läbi kakerdatud ning tõepoolest tegu on hiiglasega. Poode rohkem kui kokku lugeda jaksab samas neist enamus fancy pants poed kuhu sisse asja pole. Palju on ka siin kandis meie mõistes suuri ökopoode, kus on rohtu söönud lehma liha, vabalt elanud kana liha, puhtal pinnal kasvatatud riis, käsitsi tehtud saiad, roosiõie liblika tiivad, vitamiinidega vesi, kohalikud väetiseta puuviljad, ninasarviku sarvepulbri jook, hobusesabad, värske magevee kala, loomuliku surma surnud linnud, kanasõnniku šampinjonid jms(mõni võis liialdus ka olla, aga kindel ei saa nende ühegi puudumises olla). Mõistagi on ka selliste poodide hinnaklass selline, et eestis saaks väikepere auto sealse ostukorvi summa eest.

Kohalikud kunstitudengid meid ka ühte sellisesse juhatasid ostlema. Eesti kunstitudeng ja lihtsalt töötu käivad siiski mujal.