Palju ja rohkem

Alustuseks mainiks ära, et loomadega on siin linnas küll müstiline lugu. Vähemalt tundub meile, et enamus koeri, kes saavad u aastaseks trantsporditakse taaskasutuseks kolmanda maailma riikidesse, kuna ainsad koerad, keda me siin näinud oleme on kutsikad või noored päntajalad.(Me oleme siin isegi igapäevaselt lugenud kokku koeri, seis on miljon:seitse:kaks. Miljon kutsikat, seitse keskealist koera ja kaks kelle vanusest me ei saanud aru.)

Alkoholipoed, mis ei asu täiesti kesklinnas, on sellised, kus müüja on ilusti kuulikindla klaasi taga ja kliendil on üsna vähe ruumi liikumiseks ja ühtegi pudelit ise näppida ei saa. Midagi muud nad siin riigis küll nii hirmsasti ei kaitse. Koolilapsed veedavad küll ka vahetunde 25x40 meetrisel kunstmuru lapil, mida ümbritseb 4 meetrine aed. Aga aed ei ole kuulikindel. Üks:null alkohooli kasuks.

Inimesi on siin naturaalselt liiga palju. Lihtsalt liiga palju. Kusjuures kui kõik elaksid nii tihedalt nagu New York´is, mahuks kogu maailma rahvastik ära Texase osariiki (Andra seda ei usu, aga Madis nii väidab.). Tänu sellele on igal pool tohutud järjekorrad (Seda Andra usub ja kogeb). Eestlased peaksid õnnelikud olema, kuna neil on iga päev mitu tundi rohkem vaba aega kui new yorklastel, kuna ei pea nii palju kuskil järjekorras seisma. Järgmine kord kui näeme hulle inimesi Stefi ukse taga järjekorras seismas, oleme mõistvamad. Vist. Pagan ei ole.  Ei taha midagi, mis on nii halb, et peab järjekorras seisma.
Olgu selleks et MoMa` sse (kunstimuuseum) sisse saada seisime 45 minti järjekorras aga nooooooo Stefis ikka ei seisa.

Viimasel ajal oleme muuseume külastanud ja shoppamas käinud(käisime kahes poes, madis kujutab ette, et see on shoppamine. naiivitar). Eile (laupäeval) plaanisime minna metropolitan museum of arti, aga isegi seal oli järjekord, seega otsustasime selle edasi lükata, kuna  varasemalt oleme näinud, et üldiselt seal inimesi ootamas pole. Järjekorra kannataks veel kuidagi ära, aga kui inimesi on nii palju, et ei mahu ilusti sisse, siis on ka üsna keeruline sees midagi vaadata. No ja kui päris aus olla siis 45 minti vihmas seismist ei ole ilus algus päevale ikka kohe kuidagi.

The met

Kesklinna oleme risti põiki läbi käinud. Vaadanud nii ainukest tasuta uisuvälja, empire state building-ut ja ka mitu korda hiinalinna. Üks päev sattusime brooklynisse. Eesmärk oli vaadata, ehk saab soodsalt mõnele broadway etendusele. Nimelt ühel asutusel, mis pakub soodukaga pileteid, on müügikoht times square-l, brooklynis ja kuskil veel. Iseenesest mõistetavalt on times squarei putka ees tund enne avamist järjekord olemas juba. Brooklynis aga järjekord puudub. Meil aga õnneks ei läinud ja ei leidnud midagi meeldivat (loe: midagi mille pilet oleks alla 70 dollari siis polnud), seega uuel aastal lähme jahile taas ja seekord ka natuke teistele jahimaadele, kuid sama saaklooma järgi.

Times square-ist rääkides juba, võiks mainida, et tegime ka sealse kohustusliku pikema tiiru ära. Ei oskagi väga midagi kirjutada sellest.Vaadake pilte parem
Üldiselt soovitaks inimestel Times Squarele mitte rohkem kui korra minna, kui ny olete. Minge parem  Chelseasse, Sohosse, Greenwichi, Little Italysse ja hiinalinna. Queens oli ka okidoki.

Leia pildilt eestlased

Taaskülastasime ka üht mõnusat kohta: Chelsea market. Seekord eesmärgiga minna sööma punast mereelukat. Muidu ei olekski võibolla huvi pakkunud, aga eelmisel külastusel oli selle õgijaid tõesti palju. Seega peale järjekorras seismist  ja umbes 10 minutit istekoha otsimist õnnestus meil ka tagumik maha potsatada ja lasta sõralisel hea maitsta. Selliseid elukaid on alati lõbus süüa, kuna pool söömist on reaalselt toiduga mängimine. Vahepeal sai lausa kõrvallaua pilusilmsetest õppust võtta, kuidas paremini elajat rookida, et saada lihalist kätte.

Isegi Andra sõi ja ei vihanud ära.

Teine päev saime jalutada mööda 5-dat avenüüd, mida me nüüdseks tugevalt väldime. Nimelt see vist üks kõige rahvarohkemaid kohti kogu linnas. Seal sai siis läbitud vahepeal umbes 30 meetrit kuskil 15 minutiga. Asi oli selles, et eks rahvast oli tohutult palju, aga ka idioote oli palju. Kohati oli kül mulje, et kaks idiooti sattusid vastamisi, üks tahtis ühte suunda minna, teine teise ja siis jäid nad sinna seisma, kuna üksteisest mööda ei oska minna. Kohutav. Igatahes lõpuks saadi tänu mõne tüdinud ja vihase inimese motivatsioonihüüetele sealt liikvele. Liikumisele ei aidanud muidugi kaasa need inimsed, kes liikumise asemel tahtsid poole kildi kaugusel asuvast kuusepuust pilti teha. Nad peaksid olema tegelikut rõõmsad, et nad tappa ei saanud.