Ball ja trall

Mis on pakis?  (mobiil on ise pandud suuruse võrdluseks)

Nüüdseks on Andral kooliga kõik ühelpool ja pakime asju, et hakata varsti suure õuna poole sammuma.

Esmaspäeval oli klaasiosakonnas hindamine/arvamuse avaldamine/kriitika. Hindeid ei öelda, aga igal õpilasel on üks või paar tööd ja siis neid hindavad ja arutlevad nende üle õpetajad, külaliskriitikud ja teised õpilased. Iga inimese jaoks on 20 minutit ja magitrantidele 30 minutit. Kõigile õpilastele iseenesest kohustuslik kohal  olla teiste hindamiste ajal ja kõik võivad sõna võtta. Kuna tegu oli  viimase hindamisega see poolaasta, võisid kõik inimesed, ka need kes ei ole otseselt kooliga seotud, minna vaatama seda kõike. Seega ka Madis jõlkus seal kaasa. Ja sai kunsti yledoosi,sest crit (nii sedasiin nimetatakse) kestis esmaspäeval 8-18 ja teisipäeval 9-19ni.(teisipäeval jäi Madis koju ja magas lõunani).
Õpilased olid vägagi väsinud paljud ja vähemalt paaril inimesel vajus silm kinni mõne hindamise ajal. Üheks hindajaks oli ka osakonna juhataja ning isegi tema jaoks tundus vahepeal liiga igavaks/aeglaseks minema, kuna paar korda jäi teemagi tukastama põrandal, seljaga vastu seina. Huvitav kogemus kokkuvõttes niikuinii. Töid oli mõistagi seinast seina, alates lepatriinude terraariumi ja aurusauna meenutava ruumiga, kuni klaaskuplite, inimnahaga kaunistatud klaasikoonide, Hindenburgi klaasist tõlgenduse ja kurat teab milleni veel. Madise arvates oli mõitagi kogu see lugu liiga pikk, ehk tihti oli niisugune tunne, et kellegil ei olnud enam midagi öelda, aga ikkagi mõeldi asju välja, et rääkida ja regulaaselt korrati iseennast ja teisi. Mõni töö sai rohkem kriitikat, mõni sai vähem, kõigi kohta räägiti midagi. Kes on tuttav sarjaga "black books" võib tuletada meelde või üle vaadata koha, kus Manny arutleb majaomanikuga ühe lehma pildi üle. Sellega sarnanes kohati see  hindamine. (kunstivõhikust kriitik meil siin vahutab, aga Andra on liiga laisk et parandada)

Aga seda tuleb küll ytelda, et kui andra kunagi ehk loodetavasti saab magistrikraadi siis võib Madisele anda  rakendusliku koolituse diplomi  kunsti instaleerimises!   See on ka põhjus miks meie blogi on vajunud unustusetolmu, nimelt on ka madis  tööle rakendatud kooli. Vedas Andra projektoreid jms.

Ilmad on üldiselt siin ikkagi ilusad ja plusskraadidega. Kuni 10 kraadi sooja, ning ühel vihmasel päeval puudutas kraadiklaas isegi 20-t korraks. Vihma on siin vähe. Meile  meeldib. Ei peta  te meid  ära  oma romantiliste lume piltidega facebookis. Ei lähe liimile.

Kui hindamised ja asjad olid läbi, oli aeg Andral kooli kapp tühjaks teha. Kunsti massimõrv. Kuna klaas kaalub palju ja võtab palju ruumi, siis muidugi ei saa me enamus kraami Eestisse  vedada. Rõõmsaks see ei tee kedagi, aga suure koguse klaasikunsti vedamine 6000km kaugusele on igaljuhul väga keerukas ja kallis,seega jäi palju siia. Kurb. Madise abiga sai kapp tühjendatud ja edasi mindud.

Kõik läheb prügisse

Klaasikunsti tapatalg

Andra  on selle  üle vägagi rõõmus

Ka kipsist vormid lendasid kasti, prügikasti

Neljapäeval, kui kõigil oli kooli osa läbi toimus ka nö jõulupidu. Peo teemaks oli prom, ehk kooliball vms.  See pidu, mis on ameerikamaal keskoolis tähtis ja inimesed ostavad omale kallid peoriided ja sõidavad limusiiniga peole, mida nad teavad et on igav, aga teevad seda ikkagi. Sama tunnistasid ka kohalikud. Seega peol oli nii mõnigi inimene suure ilusa kleidiga.
Samuti toodi süüa ja toidulaud oli väga rikkalik. Mõned näited sealt: isetehtud juustukoogikesed, riisirullid, kfc kana, šokolaadi tort, kommid,  krõpsud, kanasnäkid, küpsised koos erinevate dippide vms jne jne. Kohal olid ka osad õpetajad ja ka osakonna juhataja, kes muuseas tõi šokolaadi tordi, mis maitses üleni nagu hea pehme šokolaad, koos kõvema šokolaadiga ja šokolaadi tükkide ja puruga. Lõpusal kombel käis umbes 3 erinevat nägu seal koogis ka ära, aga see ei takistanud selle söömist.
Kohal käis peaaegu terve klaasiosakond, kes lühemalt, kes pikemalt. Lõpuks suunduti järgmisele peole. Transpordiks kasutati risd ride, ehk seda koolipoolset tasuta takstoteenust, kuhu mahutati 6-le kohale 9 inimest. Huvitaval  kombel ei protesteerinud autojuht selle  vastu ja isegi mainis, et see on kõige huvitavam asi mis tal see õhtu on juhtunud. (Hullud ameeriklased;) )
Peale järgmisel peol mõnda aega olemist, siirdus kogu seltskond veel järgmisse  peole. See viimane sarnanes juba sellistele nagu on filmides näha, kus inimesed on mitte hiiglaslikus korteris, kus on natukene vähem ruumi, kui palju oleks vaja, et inimeste vahel liikuda, ja ühes nurgas mängib bänd (koosnes kahest pillimehest, Andra mäletab kyll kolme aga  ajalugu vaikib) jne jne. Peale seda siirduti järgmisse kitsasse risd ride autosse, millega juba sõideti koju magama. Mõistagi oli jälle autos rohkem inimesi, kui sinna mõeldud oli.

Kuidas mindi "promile"

Kui eesmärgiks on teha tüüpiline ballipilt

Nüüd käib pakkimine, sest osa kraami saadame homme autoga new yorki, et ei peaks seda bussiga vedama. Ise lähme bussiga esmaspäeval. Madis müüs ka oma ratta maha. Algul pani kuulutuse craigslisti ( ameerikamaa soov.ee vms vastand, ainult et palju populaarsem)  aga küsis ka näiteks korterikaaslastelt, kas ei tea nad kedagi, kes tahaks. Lõpuks andisgi  Madis oma  ratta ära ühe korterikaaslase kaaslasele 25 taala eest (ehk pool raha, mis ta selle eest ise maksis). Craigslisti kaudu tuli ka üks soovija, aga see jäi natukene aega hiljaks. Rattaga kaasa andis Madis veel lisaraha eest luku ja niisama kingiks ka väikse tellitava võtme, pooliku pudeli õli ja kummiparanduskomplekti, kus veel oli u 3 paika. Ükshaaval need asjad ei maksnud pea midagi ja kuidagi narr tundus neid hakata kaasa vedama, kui niigi ei tea kui palju kraami meil kohvritesse mahub. Kindlasti oli tegu väga hea diiliga ratta uuele omanikule ja ka ilmselt hea diil Madisele.

Õues oli 12 kraadi. sooja.

Siinmaal saadetakse asjade asemel õhku suurtes kogustes. NB. Sama karp, millest on  esimene pilt, aga pakitud õhk on eemaldatud.