Jõuluhommik algas meil kella 12 paiku, kui Annu silmad lahti
tegi. Hommikusöögi jätsime kiirustades vahele, ning suundusime kohe päeva
tähtsama punkti juurde. Pood!
Meie koduse toidupoe otsingud siin linnas on olnud
piinarikkad! Enamasti on poed pisikesed, eesti mõistes sellised küla poekesed/
keldripoekesed. Nemad muidugi siin nimetavad neid supermarketiteks
(suurusehullustus) ja kesklinna pool deli´deks (edevuse hullustus).
Esimesel päeval käisime nurga peal asuvas kohalikus
Supermarketis ( pärnakas loe: olevi poe suurune koht), uksel haaras nina
maadlushaardesse mulla-muda-hallituse segune Chanell nr5. Toidu valik oli
kesine, hinnad kõrgemad kui Providencis (ja eestis), poemüüjad olid küll
toredad aga latiino vanamehest kotipakkija oli umma-muudu. Ei tea, kas nad ei saanud
inglise keelest aru või mis, aga kui Andra seletas suu vahtus ja seljakotti
avades, et meil on oma seljakott, seega ei pea kõike 6 toodet eraldi 6
kilekotti toppima vaid võib need kõik panna ilusti seljakotti- reageering null.
Vanamees ei rääkinud ühtegi sõna, ei tere ega midagi aga selle eest toppis kõik
ilusti kilekotti ja siis Andraga koos ilusti seljakotti. Muuseas kui teenindaja
siin tere ei vasta siis see on väga ebaviisakas. Tere-palun-aitäh-kuidas läheb-
head päeva on igal pool automaatsed.
Internetis tegime siis uuringu, et kus asuvad lähedal
suuremad poed. Vastuseid kolm. Lähedal paiknesid Costco, Pathmark ja Target.
Esimese hooga tormasime Costcosse, kus ukse peal selgus, et
kui sul ei ole kliendikaarti (odavaim variant oli mingi 55 taala aastas) siis
uksest sisse ei saa. Paah.
Teiseks siis Target, mis on hiiglaslik pood kus müüakse
kõike toitu, riideid, mänguasju, kosmeetikat, elektroonikat no kõike. Aga nagu
ikka poodidega kus müüakse KÕIKE, et ega seal toitu suures valikus ei ole.
Siiski on Target ka edaspidi meie toidupood siis, kui peame pimedas poodi minema.
Sest meie toidupoeks valgel ajal on Pathmark. Hea valik ja
hinnad aga asukoht on veidi hirmuäratav. Metadoonikliiniku lähedal ja üle tee
jagatakse migit abi- riideid toitu või midagi, järjekord on igastahes koguaeg
seal ja politsei klaarib ka seal koguaeg ringi. Kohalikud käivad ringi
seljakotid kõhu peal. Aga valges täiesti tehtav.
Jõuluhommikul me Pathmark´i poole sammusimegi (või nagu
andra seda kutsub: print mark). Pärast kahe tunnist ostutuuri (järjekorras
seistes sai Andra ajakirja läbi sirvitud ja puha) kottidega kodu poole. Madis
siis praadis liha (kana ja kalkun) ja friikaid oma tunnikese, samal ajal kui
Andra muu toiduga ringi sebis ja valimis oligi meie jõulusüümaaeg. Pingevabalt.
Ei mingit kolme päevast vaaritamist ja siniseks küpsetamist.
Tulemus pärast oli nagu alati jõuludel.
Andra tegi pärast esimest ringi 15 mindise uinaku ja siis
läks aga jälle õgimiseks.
Madis lõpetas põrandal lääbakil.
Ja lõpuks tuli ka lumi. Kella 8 paiku hakkas sadama. No
võib-olla ka varem aga meil ei olnud mälumise vahel aega vaadata. Siis istusime
kahekesi akna peal nagu kutsikad, keel ripakil ja saba liputamas; ja vaatasime
kuidas lumi sajab. Joutuubi jõululaulud
saateks.
Homme jälle.
No comments:
Post a Comment