Linn ja osad

Laupäev oli linnas jalutamise päev.
Algas metroosõiduga kesklinna ja sealt edasi juba high line juurde Chelseas. High line on edine raudtee sild, mis läheb üle teede ja osade majade, ehk raudtee rööpad asuvad kõrgel. Kuna enam seal rongid ei sõida, otsustati mõned aastad tagasi see ala pargiks muuta. Mõeldud tehtud, nüüd on seal mõne kilomeetri pikkune jalutusrada, kus eksponeeritakse kunsti ja kasvavad taimed. Ala pannakse küll naeruväärselt vara kinni, (17.00) aga vahva on ikkagi.

Mööda rada jõudsime linnaossa nimega Chelsea. Selline vanem tööstusrajoon, mis on nüüd ilusaks tehtud. Palju kohvikuid, baare, väikseid poode. Sealne põhiline tõmbenumber meile oli raudteejaam. Või õigemini endine raudteejaam, mis nüüdseks on tehtud turu laadseks hooneks. Mitte turg Eesti mõistes, vaid hubane katusega kaetud poodide hunnik, kus müüakse naljakaid asju ja mis asub vahva arhitektuuriga hoones. Kindlasti oli seal kõige popim koht kalapood. Suur pood, kus oli seinast seina mereande ja ülinõutud olid lobsterid. Neid seal küpsetati ja siis suures koridoris oli iga teise laua peal lobster. Teisi söögikohti oli seal ka aga lobstereid oli tõesti palju. Ka me ostsime väiksest naljakate asjade poest natuke kraami (paprikat, seeni, kaneeli jne). Paprika oli seal isegi odavam kui suures poes.
Sinna lähme me veel tagasi lähi ajal, et Madis saaks ka oma lobsteri ära proovida. Käis seal tati rada järel ringi ja siis Andra otsustas, et aitab jamast niipalju ka koonerdada ei saa! Laupäev polnud seal aga tühju laudu, niiet lähme varsti uuesti. 

 Edasi jalutasime mööda SoHo-t ja läbi TriBeCa. Jällegi väiksemad ja rahulikumad linnaosad, kus oli ruumi ja sai isegi käest kinni jalutada ja olla oli mõnna.
Astusime sisse poodi nimega Evolution (neil on koduleht ka evolution store), kus müüdi kraami alates liblikatest ja mao topistest, kuni päris inim koljudeni ja klaaspurgis olevate rõvedusteni. Kõik topised kusjuures seal nägid erakordselt elutruud välja. Pood oli muidugi täiega ülerahvastatud, aga eks ka arusaadav, selle laadset läheduses ei leia ja jõulukingituseks sobib sealt kõik. Andra tahtis sealt muidugi kõike ohtrates kogustes osta. Aga samas seletada lennujaamas, et miks on tema kohvris hundu pääluu ta üldse ei taha.(ja ega kohvrisse ei mahuks kah, nii enese lohutuseks kirjutatud)

Järgmisena oli meil ees linnaosa nimega chinatown/little Italy.
Hiinalinn nagu hiinalinn igalpool, metsikult hiinakeelseid silte ja meile tundmatuid seeni, taimi, maitseaineid jms igas poes ja tänaval. Muidugi ka palju ilmselgelt võlts kaupa uhkete firmanimedega.
Little italy koosnes enamasti aga söögikohtadest-pitsa, pasta! Uhked ja ilusad nägid kõik välja ja õues oli mitmel pool töötajaid, kes üritasid sisse meelitada. Little Italy oli väga ära kaunistatud, ilmselged katoliikluse mõjud.
Chinatownis oli palju hea hinnaga isuäratavaid sööke. Sinna ilmselt lähme mõnikord toidujahile.

Õhtu lõppes taaskord metroosõiduga koju.

Üks hommikusöök

Hea ja parem Chelsea marketist jõuluks

aerosoolpurgis või.