Sild ja kild

Üleeile oli päeva teemaks - Brooklyn. Istusime aga metroosse, ning pärast üht ümberistumist ja omajagu loksumist ja olimegi Brooklynis.
Metroost välja astudes oli üllatus suur: seal tundus täitsa meeldiv. Autosi ei liikud metsikutes kogustes, rahvast oli vähe, tänavad ei olnud räpased, teed olid laiad, majad ei piiranud liialt sisse ja põhi liikujaskond tänaval ei olnud räpased kodutud või hirmuäratavad hullud.
Esimese asjana Brooklynis astusime kohe sisse botaanikaaeda. Üldiselt on see tasuline, aga talvehoojal kõigile ilma rahata avatud. Arusaadav ka, kuskil ju lehti ja õisi eriti pole. Ometi tegelikult paar kirssi õitsesid ja mõni muugi taim ei saanud hooajast aru. Botaanikaaed oli suur ja ilusti hooldatud ning näha oli, et kõpitseti seda siit-sealt ka praegu. Jälle oli meil hea olla, vaikne, rahulik ilma rahvamassideta, ja natuke vett ja rohelust.

kalakalakala

Fotoseeria nimega Leia pildilt Madis.

Küpit söömas

Sealt edasi siirdusime juba Brooklyni keskuse poole, kus asus tohutul hulgal igatsugu poode, kohvikuid jms. Poed muidugi alates suurtest Best Buy-dest ja Pathmarkidet, kuni suvaliste väikeste nurgapealsete sodipoodideni. Mõned väiksed ehituspoed, jäätisepoed, pitsaurkad jms.  Üldiselt siiski palju ilusam ala kui Haarlem. Käisime ka läbi Brooklyn Heights-i : vaiksem elamurajoon jõe lähedal, nunnude majade ja väikeste tagaaedadega.

Pariis

Brooklyn heights

Edasi sattusime pooleliolevale kallsarajale/ promenaadile. Valmis peaks see saama 2014 aastal, aga osadel juppidel sai juba liikuda. Kuna tegu on ehitusjärgu projektiga, siis rahvast oli seal vähe ja sai rahulikult liikuda ja pildistada. Vaated olid muidugi super. Näha oli korraga üle vee alam Manhattan, brooklyn-i sild ja ka Paks Mammi (toimetaja märkus: eelnevalt tutvustatud kui Paks Tädi) keset vett.
Kuigi puhus paras tuuleke ja kraadiklaas näitas ca 5C, siis oli ikkagi nauditav.Vaikne. Rahulik.

Kokkuhoid on ostujõud

12 tunnise kella ja farenheiti vahel ilmus ka välja aegajalt mõitlik suurus

See jobu sõi meie 2X25 senti ära ja vaadet ei lastnudki nautida. Täpselt nagu Tallinnas

Paks Mammi

Üllatunud ahvike

Sealt edasi oli pimeda saabudes juba suund tuntud brooklyn-i sillale. Kui algul mõtlesime, et mis see sild siis ikka ära ei ole, saime mõlemad meeldivalt üllatuda. Jällegi suurepäraste vaadetega koht. Eriti pimedas. Kuigi silla peale pääsemiseks pidi parasjagu peitust mängima, oli jalakäiate osa täielikult autodest eraldatud, nimelt jalakäiatele oli tehtud mõnus puit rajake kahe autosuuna vahele ja neist üksjagu kõrgemale, seega mootormasinad jalakäiaid ei saanud segada. (Ning sellised inimesed nagu Andra, kes sildu ei armasta, saavad seal ka mõnusasti liikuda, sest vett jalgade all ei paista ja kui aus olla siis sellist silla tunnet seal küll ei ole. Kindel korralik tugev, kõikumatu, stabiilne ehitis.) Hästi oli näha nii kesklinna, Manhattan silda, alam Manhattanit ja ka näiteks NY kõrgeimat ehitist (one world trade center), mille ehitus on küll pooleli, aga kaunid värvilised tuled juba ehivad maja külge.

PS. Pildid on meil reaalselt ka parema kvaliteediga, aga mõistagi on internetis mahupiirangud ja viitsimispiirangud.